Edukaks hakkamasaamiseks uuenevas maailmas tuleb meil, saarlastel, muhulastel, ruhnlastel jt saarte elanikel, oma pikaajalised arengusuunad ja sihid taas üle vaadata. On vaja kokku leppida selged eelistused, kuhu on mõistlik koondada maakonna piiratud ressursid (raha, inimesed, aeg jms). Tahame, et Saare maakonnas rahvastiku seisund ei halveneks, töökohtade arv kasvaks ja maakond oleks atraktiivne nii elamiseks kui ka külastamiseks.
Kutsume kõiki kaasa mõtlema Saare maakonna arengu teemal ja loodame, et käesolev kirjutis aitab kaasa ühise nägemuse viimiseks maakonna ja riigi arengudokumentidesse, mida just praegu koostatakse. Alljärgnevalt on toodud valdkonnad, mis meie arvates on Saare maakonnale kõige olulisemad. Need on teemad, millele keskendumine aitaks kõige enam kaasa Saare maakonna edule. Edu tagatiseks on saarlastele omane nutikus ja leidlikkus, nn meretarkus ning tugev saare kogukond.
Meretarkus
• Kolledž Saaremaa arengumootoriks
• mereakadeemia ja veeteede amet Saaremaale
• Saaremaa Sadama kasutuselevõtmine reisi- ja kaubasadamana
• Rohemajandus
• Taaselustada ravimuda kasutamine
Kestlikum on sisemistele ressurssidele toetuv majandusareng. Saare maakonnas on mitmeid kasvuvaldkondi, millest igaüks eraldi ei pruugi anda suurt tööhõive juurdekasvu, kuid tõenäoliselt võimaldavad need seda üheskoos. Seni on meil liiga vähe kasutatud merega seotud arengupotentsiaali. Saaremaa on mereriik. Merega seotud valdkondadest on suurt edu saavutanud väikelaevaehitus – valdav osa kogu sektori üleriigilisest toodangust tuleb Saaremaalt. Samas on kasutamata muud merega seotud arenguvõimalused. Meri annab täiendavaid arenguvõimalusi nii ettevõtluses, hariduses kui ka muudes valdkondades (nt sadamate võrgustiku arendus jms).
Mereakadeemia Saaremaale?
Väikelaevaehitus vajab uusi väljakutseid. Selle sektori kaudu on hea võimalus luua maakonnas uusi tasuvaid töökohti. Väikelaevaehituse arengut toetab TTÜ Kuressaare kolledž, mille eestvedamisel on loodud ettevõtete koostööd edendav klaster ja alustatud kompetentsikeskuse loomist. Mereharidus vajab edasiarendamist. Merega seotud erialasid peab lisanduma nii ametikooli kui ka kolledžisse. Miks mitte kogu mereakadeemia Saaremaale tuua? Samuti on Saaremaa sobiv asukoht merega seotud riigiasutustele, nt veeteede ametile.
Rohkem tähelepanu tuleb pöörata kohaliku loodusressursi kohapeal väärindamisele. Rohemajandus, mis hõlmab kõiki elukeskkonna seisundi parandamise ja säästliku tarbimisega seotud tegevusi, on tulevikuvaldkond. Meile harjumuspärane puhas loodus on üha suurem väärtus ja tasub mõelda, kuidas seda ettevõtluses ära kasutada. Võimalusi selleks on nii põllumajanduses, töötlevas tööstuses kui ka turismis. Mahepõllumajanduse väärindamiseks ja põllumeeste sissetuleku suurendamiseks vajavad lahendamist kitsaskohad toodangu töötlemises ja turundamises. Samal ajal tuleb meil mõelda kohaliku taastuvenergia kasutamise laiendamisele ja majanduslikult efektiivsete tehnoloogiate kasutuselevõtule.
Taaselustada tuleb väärtusliku saaremaise ravimuda kasutamine turismis ja tervisetoodetena. Kuressaare tuleb taastada mudaravikuurordina. Mudaravi on endiselt hinnatud teenus, see turg on vaja taas leida. Selle kaudu on võimalus pikendada turismihooaega ja luua kvalifitseeritud tööjõule mõeldud töökohti.
Tavapõllumajandust toetab arenenud toiduainetetööstus, mis võimaldab anda täiendava lisaväärtuse põllumajanduslikule toorainele ja pakub olulist tööhõivet. Toiduainetetööstuses on eeldusi järgmise klastri kujunemiseks maakonnas. Metsanduses peame suutma ümarpuidu väljaveo asemel senisest enam puitu väärindada – toota pelleteid, ehituspuitu jm.
Töötleva tööstuse arengupotentsiaali tõstavad meie sadamad. Saaremaa Sadam kui aastaringselt jäävaba sadam võimaldaks Saaremaa töötlevale tööstusele ülemere otsesidemeid.
Tugev kogukond
• Tugev maakonnakeskus
• Orissaare kohalikuks tõmbekeskuseks
• Koostöö avalike teenuste osutamisel
• Kogukonnateenuste laiendamine
• Ülemaailmne saarlaskond saarte edusse panustama
• Maakonna arenduskogu
Saarlastele ja muhulastele on üldiselt omane tugev hingeline seos oma kodusaarega. Kui aga elutingimused seal ei rahulda ja nende paranemislootust ei terenda, siis lahkuvad paljud kas ulgtööle või alatiseks. Maakonna muutmiseks paremaks ja hinnatumaks elukohaks on vaja igal pool parandada ligipääsu töökohtadele ja teenustele, tõsta avalike teenuste taset ning pakkuda saarlaste ühtekuuluvustundele väljundeid, tegutsemaks kodusaare huvide nimel.
Maakond tuleb sidustada heatasemelise ühistranspordi abil võimalikult ühtselt toimivaks eluruumiks, mille tõmbekeskus on Kuressaare. Ligipääs maakonnalinna töökohtadele ja teenustele on tähtis kogu maakonna jaoks. Ilma tugeva Kuressaareta tugevat Saare maakonda olla ei saa. Paraku jäävad Ida-Saaremaa ja Muhu Kuressaare töökohtadest liiga kaugele, nii et tuleb leida võimalusi Orissaare kui kohaliku tõmbekeskuse tugevdamiseks.
Parandamist ja taseme ühtlustamist vajab avalike teenuste osutamine valdade poolt – eriti planeerimis- ja ehitustegevuse suunamisel, sotsiaalhoolekandes ja noorsootöös. Toetame Saaremaa noortekogu ettepanekut mitmekesistada ja laiendada noorte huviharidust. Ettevõtjate ja kohalike omavalitsuste koostöös on vaja leida võimalusi selliseks huvitegevuseks, mis looks sidemeid noorte ja ettevõtete vahel. Saare maakonna haldusjaotuse ülevaatamine on vältimatult vajalik, kiiresti on vaja leida toimivaid koostöömudeleid ühiste teenuste osutamiseks.
Sidemed tugevamaks
Maapiirkondades üldise trendina traditsioonilistes valdkondades paratamatult kahaneva eraettevõtluse tööhõive korvamiseks ja elutingimuste parandamiseks on vaja arendada kasumit mittetaotlevaid kogukonnateenuseid (nt kaubaringid, kultuuriüritused, külamajad, päevahooldus jne) ja sotsiaalseid ettevõtteid. Viimased võivad tegutseda ükskõik mis alal, kuid nende eesmärk pole kasumi teenimine, vaid pigem tegevusvõimaluste olemasolu, mille kaudu aidatakse kaasa sotsiaalse õigluse suurendamisele ja keskkonnaseisundi parandamisele.
Teame, et ennast saarlaste ja muhulastena määratlevad inimesed, kes moodustavad saarlaskonna laias mõttes, elavad mitte ainult Saare- ja Muhumaal, vaid paljud neist on üle Eesti ja kogu ilma laiali. Peame leidma sobivad vormid (nii rahvaürituste, elektroonilise infovahetuse kui ka osaluskampaaniate jm näol) ülemaailmse saarlaskonna omavaheliste sidemete hoidmiseks, saarluse väärtustamiseks ja võimaluste pakkumiseks panustada kodusaarte edusse.
Saare kogukonna ühtsustunde tugevdamiseks on vaja ka enam kogukondlikku kokkulepet ja koos tegutsemist. Teeme ettepaneku meid kõiki puudutavate arenguküsimuste arutamiseks ja sihtide seadmiseks kokku kutsuda kõigi peamiste huvigruppide esindajatest koosnev arenduskogu. Arenduskogu tõstatab maakonnale olulisi probleeme ja pakub neile lahendusi.
Ootame algatatud mõttevahetuse jätkumist maakonnale oluliste teemade üle ajakirjanduses.
Kaido Kaasik, maavanem.
Maakonna arenduse nõukoja liikmed
Koit Kelder,
Aado Keskpaik,
Hannes Koppel,
Tullio Liblik,
Agne Peetersoo,
Piret Pihel,
Andi Saagpakk ja
Jaanika Vakker
Loading ...
Lisa kommentaar