Lisaks ajakirjandustudeng Kristjan Luku soovile suvine Kuressaare Ventspilsi eeskujul asotsiaalsusest priiks rookida (vt Saarte Hääl 12. juuli), tuleks Saaremaa pealinn kõigepealt vabastada õhku saastavatest autodest, mis minu arvates tõelise tõrvatilgana meepütis näiteks ooperipäevade aegset õhustikku väikese suvituslinna keskosas rikkusid. Jah, vähemalt suviseks turismi kõrghooajaks ja vähemalt kesklinn, alates Laurentiuse kiriku nurgalt kuni Arensburgi hotellini peaks olema küll autovaba.
Kui asotsiaale on peale Kuressaare kindlasti palju rohkem veel teistes Eesti linnades, on Kuressaare paraku seniajani siiski üks vähestest Eesti linnadest, kui mitte ainuke, kus isegi kesklinna osa pole suudetud südasuviseks turismihooajaks inimese “neljarattalistest sõpradest” puhtaks rookida! Suvesaarlasena boikoteerin sellepärast juba aastaid kõiki kesklinna välikohvikuid, sest lihtsalt vastik on istuda kohvilauas kuurortlinna südames, kus tolmused džiibid haisval ja higistaval asfaldil tossutades sinust vaid meetri kauguselt mööda vuravad. Peale selle, teab ju iga koolilapski, et einestamine tiheda liiklusega asfaltteel on igal juhul tervisele äärmiselt kahjulik! Huvitav oleks teada, kuidas suhtub sellesse meie tervisekaitseamet?
Probleemid ilusate sõnade taga
Vesteldes sel teemal ühe tuttava kohaliku elanikuga, kes nähtavasti mingil määral on kursis linna volikogus arutusel olevate küsimustega, teadis ta mulle seletada, et polevat võimalik autoliiklust ümber kesklinna suunata. Kuidas oli seda siis võimalik teha päris 90-ndate alguses, mil minu mäletamist mööda koguni kaks suve järjest oli kesklinn autoliikluseks suletud ja seda just Laurentiuse kiriku nurgalt kuni praeguse Arensburgi hotellini?
Oli aeg, kus teiste Euroopa riikide eeskujul hakati ka Eestis kohvikuid suveks tänavatele ja väljakutele tooma. Selle eeltingimuseks oli aga vastavas piirkonnas autoliikluse keelamine. Küll oli siis mõnus idüll õhtuti Lossi tänava välikohvikus istuda! Nagu täna Tartus raekoja platsil või Rüütli tänaval või Pärnu kesklinnas, rääkimata Tallinna Vabaduse väljakust.
Kui teistes Eesti linnades võitis terve mõistus, puhtuse ja korra ning tervisliku keskkonna eelistus, siis Kuressaares nähtavasti vaid autosõprade soovid ja ihad ning linnavõimude piiratud silmaring.
Täiesti arusaamatuks jääb selles kontekstis läinud aastal Kuressaare linnapea öeldud arvamus, nagu oleks Saaremaa pealinn üks kaunimaid ja hubasemaid linnu terves Eestis.
Tsiteerin fragmenti härra linnapea poolt tookord pressile öeldust: “Teine asi, mis mulle väga meeldib, on kogu see siinne õhkkond ja linna üldine väljanägemine. Loomulikult on ka kohti, mis on räämas ning mida me ise paneme tähele. Samas kui võtta elaniku ja turisti seisukohast, siis meil on ikka imeilus ja korras linn, hubane. Seda võrreldes teiste Eesti ja Eestist kaugemate linnadega.”
Kulla linnapea, kas te siis ometi ei näe, et Tallinna ja Lossi tänavaid kattev viletsa kvaliteediga asfalt kesklinnas jätab vaatamata regulaarsele puhastamisele ikkagi räämas mulje! Või kuidas saaks teiste sõnadega kirjeldada juba 20 soojakraadi juures võikalt higistama hakkavat odava vene masuudi järele haisvat asfalti, millele eriti kuumade ilmade saabudes veel mõni aasta tagasi isegi tolmavat kruusasegu peale visati, et kallid autofännid selle siis entusiasmiga musta löga sisse tambiksid.
“Autopedede” paradiis
Härra linnapea silma ja ninasõõrmeid ei näi riivavat ega häirivat kohviku Classic väliterrassil kohvinautlejate nina alt asfaldipuru ning heitgaaside tossu üles keerutades mööda vurav autoderivi. Mina küll sellises välikohvikus istuda ja oma tervist rikkuda ei taha!
Erinevalt linnapeast leian, et Kuressaare kesklinn jätab ikka veel kõvasti paremat soovida, eriti kui võrrelda Kuressaaret selliste Eesti linnadega nagu Tartu, Pärnu, Viljandi ja ka Tallinn, kus kesklinna piirkonnas ikkagi küllalt suured alad on autoliikluseks suletud (suletud aastaringselt, mitte ainult suvel), kus jalakäija on kuningas. Tartus on autoliikluseks aastaringselt suletud ja seega ainult jalakäijate päralt sama suur osa linnaruumist kui kogu Kuressaare kesklinn kokku. Ja ei ole probleemi, et kaupmehed kurdaksid müügitulemuste üle, kuna linnamaasturid ei pääse igale poole poe ukse ette tossutama.
Saaremaal näib probleem olevat palju laiem kui vaid kesklinna kolmeks kuuks sulgemise vajadust märgata või mõnda daami oma sülekoeraga randa lubada. Probleem näib istuvat sees linnajuhtide mõtteviisis.
Minu arvates on Kuressaare võrreldes teiste Eesti linnadega mitte hubane ja imeilus, nagu näeb linnapea, vaid eelkõige nn autopedede paradiis, kus jalakäija leidku ise võimalusi, et autokola vahel maha istuda ja kohvi juua.
Pööraksin härra linnapea eelmisel aastal meediale lausutud arvamuse pea peale ja sõnastaksin selle hoopiski nii: Kuressaarest saaks imeilus ja hubane linn, juhul kui keelataks siin autode liiklus kesklinnas Tallinna tänaval ja Lossi tänaval! Kuressarest saaks aga kindlasti Eesti ilusaim ja hubaseim suvituslinn, kui lisaks autoliikluse keelamisele kesklinnas saadaks mingid eurorahad, et katta Tallinna tänav, raekojaesine plats ja Lossi tänav keraamilise kiviga nagu see on Tartus Rüütli tänaval ja Lätis Ventspilsi kesklinnas.
Raul Öpik
Suvesaarlane ja ooperipäevade külastaja
Loading ...
Loll jutt.
Ventspilsis on töesti ilus,tänavad ja könniteed on kaetud köik keraamilise kiviga.
Väga tore arvamus hr.Öpikult, võtkem nüüd tegelikkust versus mõne suvesaarlase hullu unenägu. Kuressaare kesklinna sulgedes ei ole meie toredasse linna kellelgil varsti asja. jäävad vaid suve- ja suvasaarlased, kes käivad siin puhast õhku hingamas või rannapeol napsu keeramas. Puhast õhku on ka Võru metsades ja ooperit saaks päevade kaupa kajastada ka Hiiumaal.
Tõmmates kesklinna kinni suretame me selle piirkonna selgelt välja ja keegi ei satu sinna ilmselt enne, kui see taas tehakse lahti autodele, kuna tänapäeva inimene on piisavalt mugav, et soovib siiski saada piisavalt lähedale vähemalt oma ööbimiskohale, et sealt edasi liikuda jalgsi, jalgrattaga või muude vahenditega.
Külastades Kuressaaret suvel ja tavel ei saa aru arvamusliidritest, kes soovivad kesklinna kinni panna – mis on soovide põhjus või taust…kui autot pole, siis ära ela seda välja selle peal, et tõmbame igalt poolt autodega inimesed maha.
Jäägem ikkagi inimesteks ja suvesaarlase ja külalisena võiks olla külaline ning mõista, et elanikel on teised soovid.
Külalised tulevad ja lähevad – elanikud jäävad.
Ainukesed ööbimiskohad mis jäävad mainitud teelõigule on politseimaja arestikamber.
Käia 100m paralleeltänavast Tallinna või Lossi tänavale ei tohiks ka paadunud autopede võhmale võtta.
Iga päev kõnnivad inimesed tänavatel kus autod mööda sõidavad, see on okei aga kui sa peaksid jooma kohvi kui auto mööda sõidab sis on surmav kogus mürgitust kohe. Auriga lammutame ka maha, sellest saab suure parkla, ülejäänud linn autodeks kinni ja Hr Öpik niutsub mõnust ainukese kliendina kohe sulgetavas viimases kohvikus
Eelnevalt võiks teha statistikat ja analyysida palju on saarlastel autosi ja kui palju kylastab suvel Kuressaaret turiste ja SEEJÄREL ARVUTADA VÄLJA KURESSAARE KESKLINNA PARKIMISVAJADUS NING RAJADA PARKLAID VÕI PARKLAMAJU NING SIIS SAAB KÉSKLINNA AUTOPRIIKS. Tavaliselt inimesed kellel pole autosi arvavad et neid pole ka teistel!
et viie aasta jooksul asi laheneb iseenesest, kas ei jaksa kütust osta, või pole millegi eest osta. No elu läheb kogu aeg kallimaks ja pole vaja omada mitut kõrgharidust, et ümberrringi toimuvast järeldusi teha.
Meie kesklinna pole mõtet kinni panna, sest see ei teeks linna atraktiivsemaks. Kui kesklinn kinni, siis oleks vaja sinna ka kultuur, või midagi muud tuua aga kes sellega viitsib jamada. Parem autosid täis linn ja ei mingit jama, milleks on vaja hakata midagi välja nuputama!
Kuressaare on lihtsalt talveunes ja seda juba pikki aastaid!
Tubli hr. R.Öpik, väga õige kirjutis. Mulle küll ei meeldi meie kaunis kesklinn tossusena, kihutavaid autosid täis linnana. Kas see ongi tõepoolest meie terviselinn?
Probleemid kirjutises olevate “ilusate” sõnade taga
Midagi ei ole teha, mida ka linnapea ei teeks, ikka soosib või dikrimeerib ta mingeid pedesid: paneb linna jalgrattavõistluseks kinni – soosib “vokipedesid”, ei pane kinni – soosib “autopedesid”, keelab “piimapukid” kesklinna sõidutänaval – diskrimineerib “suvepedesid”, lubab “piimapukid” kesklinna sõidutänavail – diskrimineerib …
Mis siis oli teisiti 90-ndate alguses?
Toon esile ainult 3 punkti:
• Eraautosid oli vähem – nii (kures)saarlastel, kui ka külalistel.
• Maakonnas oli toimiv ühistransport.
• (Riigi)asutuste ja ettevõtete asukohtadel Kuressaare linnas oli vähemalt mingigi loogika.
Olukord ei muutunud üle öö ja aastate jooksul tehti täiesti läbimõeldud plaanid liikluskorralduse muutmiseks Kuressaare linnas, mis sisaldas ka kesklinna sulgemist autoliikluseks (päevasel suveajal). Selgeks said arutatud nii probleeemid, soovid, kui ka võimalused – põhimõtteliselt tehti iga lahenduse jaoks korralik SWOT analüüs ja olenemata lahendusest, kattusid paljud tingimused. Üheks tingimuseks oli näiteks Aia tänava läbimurre Sõrve maanteele.
Plaanid plaanideks, arvatavasti ei arenenud ka pealkirjas mainitud Venspilsi linn ilma plaanideta aga mis on siis seal Venspilsis teisiti nendest 90-ndate algusest saati?
Aastast 1988 kuni praeguse hetkeni on Venspili linna võim olnud ühe mehe käes – Aivars Lembergs on linna juhtinud veerand sajandit! Jah, kommenteerija yks kirjutas kell 00:31: “Ventspilsis on töesti ilus,tänavad ja könniteed on kaetud köik keraamilise kiviga.” Ongi nii aga kuidas nii? Aivars Lembergs on ise kivitööstuse omanik – meil oleks see 100% korruptsioon, Lätis püütakse ka pidevalt läti oligrahi vangi panna aga ei õnnestu. Küll aga õnnestub tal oma linnas korda hoida.
Normaalse infrastruktuuri loomine Kuressaares ei ole aga Kuressaare linna kätes. Võtame näiteks selle “Laurentiuse kiriku nurgalt kuni Arensburgi hotellini” autovaba ala. Sinna alasse jäävad hetkel Apteek, Politsei, Prokuratuur, Kohus, Maavalitsus, Raekoda, notarid, ajalehetoimetus, Kuressaare turg, kindlustused jne jne. Võibolla linnainimene saab ilma autota oma asjad aetud aga praeguse ühistranspordikorralduse puhul maainimene …
Ja ei ole lootust ka, et riiklikult midagi muutuks ja riigiasutused kuskile kokku koonduksid. Pigem vastupidi, juba normaalseks peame, et on meil kesklinnas Prokuratuur-Juuksur, Maavalitsus-Juuksur… (Ei kritiseeri juukurit).
Ainuüksi see 30km/h piiranguala tekitab hetkel probleeme nii politseile, kui ka piirivalvele. No kolivad nemad varsti Transvaali tänavale, koos päästeteenistusega aga kui sulgeda kesklinn, siis kuidas ikkagi päästeamet sinna Ekesparre Residentsi pääseb üle olematu silla, kui sealt vaja mõnda põlevat suvitajat päästa või politseil vaja pätti kohtusse toimetada?
Kuressaare kesklinna saaks autoliiklusele sulgeda suvitajate ja kuressaarlaste hüvanguks ainult siis, kui saaks vajadusel kesklinnast ümber minna – igas mõttes. Juba hetkel on probleem näiteks Kuressaare turuga – vaatamata sellele, et autoliikluseks on kesklinn avatud – ega autoga ligi ei pääse, et kott kartuleid osta või müüa. Aga paljud asjad on suletud ringid.
http://foorum.kuressaare.ee/comments.php?DiscussionID=3&page=1
Volliga nõus.
kesklinnas lubatakse liikuda ainult kohalikul autol.mis siis juhtuks.
Volliga nõus.
Soovitan suvitajal siit minema minna kui siin ei meeldi.
Kohvikuid on üle linna igale maitsele.
Mingu läti metsa tagasi ja ongi elu parem.
Asjad olgu nii nagu kohalikele sobib ja ongi kõik.
Umbes tänavad ja probleemid parkimisega tulevad alati koos suvitajatega.
Nii et suvesaarlane võiks alustada iseendast ja jätta oma auto auriga ette või kuhugi linna äärde parklasse mitte trügida otse keskele.
Kuressaare kesklinna täielik sulgemine pole võimalik ümbersõiduteede puudumise tõttu. Heakene küll, kunagi ehitati Uus tänav eurorahadega justnagu ümbersõiduteeks. Paraku on sel äraunustatud ümbersõiduteel üks üliohtlik ristmik (Kitzbergi tänav), üks jabur munakiviplats, kus sõiduautoga (mitte veoauto või džiibiga) liigeldes hakkab oma sõiduvahendist ja selle rehvidest hale ning üks malmkünnis, millega korralikke liiklejaid on kollektiivselt karistatud paari rullnoka ülemeelikuste eest. Ümbersõidutee algses kavas ette nähtud Uue tänava pikendus otse üle Karja tänava kuni Ruubi poe esiseni välja jäi mingil põhjusel tegemata ja nüüd ukerdataksegi Metodisti kiriku esise pudelikaela kaudu kuidagiviisi läbi.
Mis aga Raul Öpiku puhta õhu armastusse puutub, siis tundub see küll natuke silmakirjalikuna, kuna kohvikute väliterrasse ehitatakse vaid selleks, et kohvikupidajad saaksid kehtivate seaduste kiuste ka suitsetajaid teenindada. Seepärast ongi väliterrassidel pea eranditult vaid suitsetajad, kelle poolt õhku paisatav tubakasuits on kaasaegse auto heitgaasidest ilmselt mürgisemgi.
Selle kirjatyki autor pole oma kolkakylast kaugemale vist reisinudki. Ole hää ja söida näit. Pariisi. Ja siis säutsud hoopis teistsugust teksti.
Igatahes – kesklinna sulgemine tekitaks probleeme ja meelepaha neis majaomanikes-elanikes kes elavad selle vahetusläheduses.
Ise elan maal ja olen praeguse liikluskorralduse-parkimisega Kuressaares väga rahul.
Teeks siis esialgu ühesuunaliseks – Tallinna tänavalt Sõrve poole.Autoga pääseks kõikjale ligi ja liikluskoormus väheneks
29.07.2012 / 10:00 kommenteeris auto:
Teeks siis esialgu ühesuunaliseks – Tallinna tänavalt Sõrve poole. Autoga pääseks kõikjale ligi ja liikluskoormus väheneks.
ja 28.07.2012 / 13:54 küsis linnaelanik:
Kesklinnas lubatakse liikuda ainult kohalikul autol. Mis siis juhtuks?
Mis siis juhtuks???
No tuli ilkumistuju ja vastan ise.
Esimesel juhul oleks suvise ooperipede arvates Kuressaare kesklinn ühesuunaliste autopedede paradiis ja teisel juhul oleks kuressaare kesklinn kohalike autopede paradiis.
:)
Piimapukinduse Kuressaare peatänavatel tegeliku põhjuse tõi 29.07.2012 / 00:13 ilusasti välja Raul Salumäe – suitsupededelt tuleb raha seaduslike vahenditega kätte saada.
Välikohvikuid, mis ei asu Kuressaare linna peatänavatel sõiduteel on Kuressaare linnas rohkem, kui eestlasel sõrmi aga alati on olemas vinguviiuleid, kes nõuavad looduskaunitesse kohtadesse, kuhu just nemad tahavad minna, laudteesid või liikluse sulgemist põhilises liiklussõlmes ning argumentideks sobivad kohad Suurest Hiina Müürist Suure Kanjonini.
Kah saarlasele, kes oma nimegi avaldada ei julge:
Olen kindlasti olnud ka Pariisis. Peale Pariisi aga elanud veel paar aastat Hollandis, pool aastat Iisraelis ja Inglismaal Londonis ning veel pool aastat Süüria pealinnas Damaskuses. Kokku olen lühemat või pikemat aega peatunud 35 välisriigis.
Olen vast ikka selle ilmaeluga kursis küll, ei maksa kõike oma mõõdupuuga kohe võtta ja lahmida. võib-olla olen rohkem kursis ka Kuressaarega kui Teie, lgp anonüümne. Olen Kuressaares koolis käinud, siin möödus minu lapsepõlv nõukogude okupatsiooni ajal. Tunnen linna ja selle rahva mentaliteeti läbi ja lõhki. Ka mul on auto, millega sõidan Kuressaarde, et autodest ja kesklinnast eemal kohvi juua, nt. Kessu kohvikus. Ajan ju samuti oma asju iga päev Kuressaares nagu iga kohalik Saarlane. Auto pargin kas tuuliku platsile või veetornmaja juurde või päikese eest varju sellele puudealleega tänavale, kus kunagi elasid linnaisadest esikommunist Enno Rand ja linna RSN esimees Jüri Suurhans. Ajan oma asjad Laurentiuse kirikust kuni Arensburgi hotellini jalgsi linnas kõndides. Tipa-tapa viin nii turult kui kaubamajast oma asjad autosse ja jälle uue lasti järele! Võidab siit veel lisaboonusena tervis ja hea sportlik vorm!
Kuressaare kesklinn on ju sama väike kui vaid Tartu rüütli tänav!!! Minu arvates üks ilusamaid ja korralikuma väljanägemisega tänavaid Eestis. P.s. on Tartus aga aastaringselt autodele keelatud veel kogu raekoja plats nind Küüni tn!!!
Aga mis siin ikka korrata, eks ka arusaamine hakkab peale ikkagi kahe kõrva vahelt ja kui seal napib pole mõtet sellele ka seletada.
Eks kõik hakka peale ikka kahe kõrva vahelt jah.
Kui Tartu puhul saab inimene räägitud Rüütli tänavast, Küüni tänavast ja Raekoja platsist, siis Kuressaare puhul on millegipärast orientiirideks Kessu kohvik, tuuliku plats, veetornmaja, puudealleega tänav, kus kunagi elasid linnaisadest esikommunist Enno Rand ja linna RSN esimees Jüri Suurhans, Laurentsiuse kirik ja Arensburgi hotell.
Eks selline suhtumine näita inimese mentaliteeti.
Kuressaare kesklinnas on aastaringselt liikluseks suletud osa Kauba tänavast, osa Kohtu tänavast, lisaks terve Kalda puiestee, Raiekivi tee … ja Tartu Rüütli tänav on ju sama suur liiklussõlm nagu Kuressaares Kauba tänav Lasteaia ja Lossi tänava vahelisel lõigul, mis on ka Kuressaares aastaringselt suletud!
Aga mis siin ikka korrata, eks ka arusaamine hakkab peale ikkagi kahe kõrva vahelt ja kui seal napib pole mõtet sellele ka seletada.
ei muidugi, suretame viimased poed ka kesklinnast välja, siis on hea rahulik jalutada.
Ma ei näe ühtegi põhjust, miks peaks praegu olema keelatud parkimine Holostovi ees parklas. Need paarkümmend autot, mis sinna parkida ei saa, otsivad tossutades mööda kõrvaltänavaid parkimiskohta ja ei leiagi seda. Kaugemas tulevikus võiks sinna maa-aluse parkla ehitada.
Aga rohepededele niipalju, et liikluse saab sulgeda ainult sellises tsoonis, mis jääb põhitrassist kõrvale ja milles asuvatele hoonetele on siiski autoga juurdepääs võimalik.
Hr Öpikul igti argumenteeritud arvamus. Võidaksid nii suvitajad kui kuressaarlased, ettevõtjad kui kliendid. Kaotaksid autopeded ja linnavalitsuse töötajad: viimased peaksid nimelt natuke ajusid liigutama, kuidas liiklusskeem ümber teha.
Mind huvitab kolonelleitnant Raul Öpiku arvamus ideest, et kui sulgeks õige Tartu linnas Riia tänava W.Struve ja Pepleri tänava vahelisel lõigu ja Võru tänava Riia tänava poolse otsa autoliiklusele?
Põhjenduseks tema enda stiilis põhjendused – Sinna platsile saaks ka palju välikohvikuid teha ja “militaarpeded” võivad natuke jala ka käia!
Sarnast asja tahab ju Raul Öpik teha Kuressaares.
1906 hakkas Kuressaares autode ajastu. Sellest ajaga võrreldes on sõidukite arv tohutult kasvanud. Linn ja selle tänavad on veelgi vanemad, inimeste ja hobuveokite liikluseks ehitatud. Traditsiooniliselt tänavapiiril asuvate majade keskond vanalinnas ei võimalda uuele ajale vastavat tänavate laiust. Just sellel piiril kohtuvadki inimesed, tänavakohvikud ja autod. Paljudes eesti linnades on rajatud uued, kaasaegsed linnakeskused väljaspool vanalinna. Meil tehakse küll kaubanduskeskusi ja elurajoone väljapoole vanalinna kuid mitte uut “verereringekeskust”. Kui linn tundub Kaarma vallaga hästi läbi saavat, siis võiks nad teha ka suuremaid ja ühiseid linnaümbruse arendusplane, millest ehk võidaksid mõlemad. Praegu koondub suviste suurürituste ajal autoparkimine kitsastele vanalinna tänavatele, s.h. linnasüdamele ja seda ümbritsevatele kitsastele vanalinna “veresoontele”, muutes nad mõlemal pool tänavat tasuta parkivate autode tõttu läbitavaks ainult ühesuunaliselt. Pargitaks kinni ka pargi jalgväravad, sebrad, kõnniteeotsad, vanalinna hoovid, bussiparklad, kõik võimalikud ja võimatud kohad, jne. Ja parklaid ei tuleks ehitada mitte ainult vanalinna arvelt. Arvan, et linn peaks selles osas rohkem koostööd tegema ja ühiseid huvisid arendama Kaarma vallaga. Vastasel juhul seame ohtu vanalinna püsimise just nagu ühelt arvutisimulatsoonilt Kuressaare õhusõidukitega tulevikku näeme – seal on ainsaks vanalinna mälestuseks piiskopiloss.
Kui kesklinn kinni, siis hea minek äärelinna kaubakeskustel, kes-se viitsib siis jala linnapoodi tulla, andke minna !!!
Väike tunnel Ferrumi eest kuni politseimajani. Uus tänav sõidetavaks. Olemas.
Imelik , miks hakkab keski kes terve euroopa maades natsa aega surnuks löönud siin meie linna transpordinöunikuks?;) Aga mis teha , kui kodanik peeglist näeb vaid oma körvu.
Kahju.Mingem siis Ventspilssi. Elama. Nii paariks aastaks;)