Valitsus kiitis neljapäeval heaks Eesti maaelu arengu strateegia ja arengukava 2007–2013 muudatused, mis puudutavad eelarvete ümbertõstmist meetmete vahel ja uue alameetme lisamist arengukavasse.
“Tänaseks oleme maaelu arengukava rakendanud juba rohkem kui 5 aastat ja senise kogemuse põhjal on hästi näha, milliste meetmete puhul on vahendeid kasutatud vähem aktiivselt ning millised meetmed vajaksid lisavahendeid,” ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. “Eelarvete ümbertõstmine aitab tagada vahendite kasutamise programmiperioodi lõpuks ning seeläbi ka maaelu arengukava eesmärkide parema täitmise.”
Olulisemad muudatused MAK 2007–2013 meetmete eelarvetes puudutavad nelja meedet.
Meetme 1.2 “Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine” kogueelarvet suurendatakse 5 miljoni euro võrra.
Põllumajandusministeeriumi hinnangul on lisaraha eraldamine meetmele 1.2 vajalik, et parandada Eesti põllumajanduse vanuselist struktuuri. Eesmärk on suurendada noorte põllumajandustootjate osatähtsust iga-aastaselt 2–3%.
Põllumajanduslike majapidamiste alla 35-aastaste ja 65-aastaste ning vanemate omanike suhe on Eestis nooremate omanike arvu vähenemise tõttu pidevalt halvenenud, jäädes Euroopa Liidu keskmisele alla.
Meetme 3.1 “Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas” eelarvet suurendatakse 5 miljoni euro võrra ning meetme raames luuakse uus bioenergia-alaste investeeringute alameede.
Meetme 1.3 “Nõuandesüsteemi ja -teenuste toetamine” kogueelarvet suurendatakse 600 000 euro võrra.
Meetme 1.8 “Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur” kogueelarvet suurendatakse 6,4 miljoni euro võrra, millega kaasneb ka uue taotlusvooru lisandumine 2012. aasta oktoobris.
Vahendid nimetatud meetmete eelarvete suurendamiseks tulevad arengukava siseselt seni vähemaktiivse rahakasutusega meetmete arvelt. Juuni lõpuks oli arengukava 935 miljoni euro suurusest eelarvest 81% kohustustega kaetud ning 59% ka reaalselt toetuse saajatele välja makstud. Arengukava vahendeid on võimalik kasutada kuni 2015. aasta lõpuni.
Loading ...
Toetuse maksjad võiksid vaadata ka seda kes tegelikult ikka põldu harib,saaki koristab ja loomadega tegeleb.See toetuse maksmise süsteem on ikka väga paigast ära praegu,mõni ei liiguta lillegi rohkem kui toetuse saamiseks laseb kirriga maad rohust puhtaks 31.juuliks ja kogu lugu saab sama toetuse kui see kes aastaringselt harib maad,külvab ja koristab.Kas tõesti siis BRIA rahadega võib nõnda toimida,mina saan ikka aru et see on põllumajanduse edendamiseks ettenähtud toetus aga mitte niisama rahakühveldamiseks.Neid noori mehi,kes praegu tahaksid maad harida ja loomi pidada on niigimõni üksik ja nende käes peaks olema maad,mida harida.On ju imelik vaadata suurt põllumassiivi,kus 1/3 on korralikult haritud viljapõld ja 2/3 kasvatab rakvere raibet ja maltsa kuni juulilõpuni.Lõpetage see toetuste maksmine libapõllundusele.