Tuuleenergeetikat arendava ettevõtte Prooton AB must-valgel väljatoodud pakkumine Kihelkonna vallale, et poolehoiu eest kahe tuulegeneraatori osas võidakse valda mitmekümne aasta vältel toetada kopsaka rahasummaga, on vallale kahtlemata isuäratav. Raha on kõikidel omavalitsustel ju alati vaja, öeldakse koguni, et see ei haise.
Mis saaks olla veel toredam, kui valla paljulapselised pered, üksikemad, orvud, vanurid, töötuks või makseraskustesse jäänud perekonnad, mõne õnnetuse läbi kannatanud võiksid otseses mõttes tuulest tulnud raha abil veidikenegi paremini elada?
Teisalt võib sellise pakkumise kahel käel vastuvõtmine ühele omavalitsusele tähendada üsna libedale jääle astumist. Sest kui ühele arendajale oled n-ö kolm tilka verd loovutanud, tähendaks see edaspidi raudkindlalt veel samasuguseid diilipakkumisi teistegi arendajate poolt. Kuidas siis vahet teha, kellelt pakkumine vastu võtta ja kellelt mitte?
Õnneks on Eestis planeerimismenetlus igati avalik ja raha sellistes küsimustes vahet sisse teha ei saa: kui volikogu poolthääli ei anna, vaieldakse vaidlused ära maavalitsuses, vajadusel keskkonnaministeeriumis ja kohtus. Milline on vaidluse tulemus, on muidugi teadmata. Kuid loodetavasti on juhul, kui leitakse, et arendajal on siiski õigus tuulikuid Kihelkonna valda püsti panna, veel jõus ka lahke rahapakkumine.
Loading ...
Kahjuks on see tee palju libedam, kui juhtkirjas kirjeldatud.
See raha kirjutub sisse omavalitsuse tulubaasi mitmekümneks aastaks aga ega valla eelarve seetõttu ei suurene. See, mis tuleb “kõrvalt” juurde – selle võrra vähendab riik omavalitsuse omapoolset finantseerimist ja tulemus on ikka ümmargune NULL.
Haldusreformi üheks põhiteemaks on omavalitsuste finantssõltumattus, omavalitsuste piiride muutmine ja omavalitsuste liitmine on hoopis teise reformi teema.
Valla tulubaasiga pole sellel midagi pistmist. Loe, kuidas Hanila vallas asi töötab http://www.maaleht.ee/news/maamajandus/maamajandusuudised/hanilas-vantavad-tuulikud-vallale-eurosid.d?id=64692506
Lugesin uuesti ka Hanila näidet,
Tsitaat: …Raha kantakse kord kvartalis üle ühiselt moodustatud Hanila Valla Toetusgrupi arveldusarvele…
Sama asi Saaremaal Nasval. Nasva üks “külaselts” nõustus ühe BWB tuulikuga ja teine sama aleviku “külaselts” kaebas asja edasi kohtusse ning kaotas. Kohus nõudis vastu olnud “külaseltsilt” BWB kohtukulude hüvitamist ning BWB teatas, et annab selle raha sellele esimesele “külaseltsile”.
BWB paneb püsti ka teise tuugeni ning lubas sihtotstarbeliselt finantseerida ka Nasva seltsimaja ehitust.
Kummalgi juhul ei kandnud(/kanna) BWB ega Nelja Energia OÜ raha valla kontole vaid kolmandasse sektorisse.
Seega, kui Prooton AB OÜ ja Kihelkonna vald teeksid kahepoolse lepingu kuni 8000 eurot aastas, siis ilma kolmanda osapooleta kajastuks see Kihelkonna Valla tulubaasis, ja selle summa võrra vähem tuleks Kihelkonna Vallale vähem raha riigilt.
Juhtkirjst ei kajastu küll muud, kui Tuuleenergeetikat arendava ettevõtte Prooton AB must-valgel väljatoodud pakkumine Kihelkonna vallale, et poolehoiu eest kahe tuulegeneraatori osas võidakse valda mitmekümne aasta vältel toetada kopsaka rahasummaga, on vallale kahtlemata isuäratav.
Muidugi kirjutises Tuulikuarendaja kaebas maavanemale on otseses kõnes toodud Holger Kuke jutt otseses kõnes: “Ei ole ilmselt palju neid firmasid, kes tulevad väikesesse äärevalda äri ajama ja ütlevad, et nad annavad lihtsalt heast tahtest vallarahva heaks igal aastal vanas rahas ca 125 000 krooni ja seda vähemalt järgnevad 20–25 aastat”.
Kuidas mõista seda “vallarahva heaks”, see sõltub muidugi sellest Holger Kuke koostanud toetuslepingust aga mina ei usu, et Prooton AB OÜ juhatuse liige Holger Kukk oleks nii sinisilmne ja pakuks seda raha otse Kihelkonna Vallale – siis ei läheks sealt eurosenti ka “vallarahva heaks”, sest riik võttaks enda raha täpselt selle summa võrra vähemaks.