Alligaator ja püüton “võtsid sõna” Kadi raadio “Suvises keskpäevas” (1)

Alligaator ja püüton “võtsid sõna” Kadi raadio “Suvises keskpäevas”

ALLIGAATOR, MADU JA MEHED: Sellal kui alligaator end stuudio põrandal mugavasti tundis, ajasid roomajanäituse Saaremaale toonud mehed Ahto Nellise juhtimisel laua taga juttu. Foto: Sander Ilvest

Eile tehti Kadi raadios ajalugu. Stuudios olid koos inimestega ka alligaator ja albiino tiigerpüüton. Neid ja paljusid teisi roomajaid saab vaadata Selveri taga parklas kuni pühapäevani.

“Inimesed näevad krokodille kui koletisi, see ei ole tõsi,” sõnas rändloomaaia peremees Rene Renz ning kutsus kõiki oma näitusele, et seda tõestada. Krokodillide ja reptiilide sõu kaks osalist – 35 kilone alligaator ja 8-aastane albiino tiigerpüüton olid eile Kadi raadio “Suvise keskpäeva” saates külalisteks.

Kuigi kõik möödakäijad jätsid enda ja roomajate vahele ettevaatlikult teatud vahemaa, siis tegelikult selleks vajadust ei olnud. “Kunagi ei tea, mis juhtuda võib,” ütles näituse projektijuht Kaspar Viil, “aga need loomad, kes meil on, on sünnist saadik loomaaias elanud. Rene on neid kasvatanud väiksest saati, nad ei ole enam agressiivsed.”

Kõik näitusel olevad loomad on pärit Rene Renzi pereloomaaiast, millele pani alguse juba tema vanaisa. “Ta alustas seda hobina. Nägi väikseid alligaatoreid loomapoes ja ostiski kaks. Ta ehitas koju suure terraariumi. Alligaatorid kasvasid aina suuremaks ja suuremaks. Üks neist alligaatoritest, kelle nimi on Ali, elab ikka veel meie loomaaias ja on praeguseks üle kuuekümne aasta vana,” ütles Rene Renz.

Selveri tagusel parkimisplatsil saavad kõik pilgu peale heita ka hiidkilpkonnadele, kes seal juba mitu päeva ringi uudistavad, alligaatoritele, skorpionitele, tarantlitele, erinevatele madudele ja paljudele teistele. Kokku on esindatud umbes 70 erinevat liiki. “See nimekiri on nii pikk, et isegi endal pole meeles,” ütles Kaspar Viil naerdes.

Rene Renz on töötanud roomajatega terve oma elu. Kõigepealt olid tema vanaisal alligaatorid, siis emal ja nüüd tal endal. Viis päeva tagasi sünnitas ta naine Tallinnas poja, seega on kasvamas juba neljas põlvkond rändloomaaia pidajaid.

Krokodillid on Rene Renzi lemmikloomad ning ka ainus töö, mis tal on. “Ma ei ole õppinud ühtegi teist tööd. Ainus, mis ma õpin, on, kuidas töötada roomajate ja krokodillidega. See on ainus töö, mida ma elus teen. Ma ei tööta kunagi köögis või büroos, ma töötan ainult krokodillidega,” rõhutas Rene Renz.

“Kui sul on krokodill või alligaator väiksest saadik ja sa näed, kuidas nad munast välja tulevad,” kirjeldas Renz, “sa annad neile süüa, sa annad neile juua, sa annad neile soojust, kõike, mida nad vajavad. Ja nad lähevad taltsamaks ja taltsamaks nagu koer või kass.”

Rändloomaaia peremees peab kõiki roomajaid oma sõpradeks. Siiski on tal välja kujunenud ka kaks lemmikut – vanaisa alligaator Ali ning 25-aastane 2,75 meetri pikkune ning üle 240 kilo kaaluv Boss, kes on ka loomaaia suurim alligaator. “Mõnikord tunnen end kui krokodill. Kui ma lähen nendega ujuma, olen vahel nendega vees mitu tundi ja nad mängivad minuga, sest nad teavad mind. Nad armastavad mind ja mina armastan krokodille. Meil on väga hea sõprus,” sõnas Rene Renz.

Rändloomaaed on suve jooksul käinud juba mitmes linnas ning järgmisena on neil plaanis minna Hiiumaale, kus ollakse samuti neli päeva. Peremehe sõnul on huvi loomade vastu väga suur eriti väikelinnades. Mõnes suuremas linnas pidi aga küll olema mure, et üritusi on nii palju ja roomajad ei paku inimestele huvi. Kuigi ürituse nimi kuulutab välja ka sõupoole, on tegemist kõigest näitusega.

“Alligaatoriga sa ei saa sõud teha, ta ei hakka seal tantsima. See on kõigest nimi,” naeris Kaspar Viil. Rändamisega lõpetatakse septembri lõpupoole ning siis minnakse tagasi Saksamaale, et loomad saaksid puhata. “Siinsed inimesed on väga sõbralikud ja, mis kõige tähtsam, väga huvitatud minu krokodillidest ja minu loomadest,” sõnas Renz ning avaldas lootust, et saab juba järgmisel kevadel tagasi tulla.

Rändloomaaed on Kuressaares avatud neli päeva, täna kella kolmest kaheksani, nädalavahetusel kell 12–20.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 820 korda, sh täna 1)