Seadusega pahuksisse sattunud saarlase pihtimus (38)

seadusega pahuksisse sattunud saarlase pihtimus

AUTOR: Kuressaarest pärit Kunnar Läets, kes praegu tegeleb Tallinnas disaini alal. Foto: Facebook

Hiljaaegu nägi ilmavalgust Saaremaa allilma ja selle väidetavat seotust meie õiguskaitseorganitega käsitlev elulooraamat.

Raamat kannab pealkirja “Maffia raha: Kunnari lugu”. Ja ehkki raamatu autorina on ära toodud Gray Gladio, on tegemist autobiograafilise teosega, mis pajatab Kuressaares sündinud, siin üles kasvanud ja korrakaitseorganite valvsa pilgu alla sattunud Kunnar Läetsa (40) tormilisest eluloost.

Raamatut tutvustavast reklaamtekstist võib lugeda, et selle kaante vahele on koondatud “Eesti elu varjatum pool”, et see räägib “turvalisse, armastavasse ja üksmeelsesse perekonda sündinud” Saaremaa poisist, kelle elu noormeheikka jõudes võttis “täiesti ootamatu kursi”, mis viis ta “jõhkra režiimiga Venemaa vanglatesse ja sealt edasi Eesti maffia karmide mängude juurde”.

Kõikjal äraostetavus

“Maffia rahas” kirjeldatud sündmused algavad 1980. aastate keskpaiku ja lõpevad kolm aastat tagasi. Raamatu kõige intrigeerivamateks episoodideks on aga ehk need, kus autor räägib Eesti elu ja meie korrakaitseorganite väidetavast korrumpeeritusest ning kahepalgelisusest.

Näiteks peatüki “Politsei maffia” sündmustik toimub 1990. aastate keskel Kuressaare politseimajas. Selles on kirjeldatud, kuidas politsei pidas Läetsa Tahula motellis kinni ja millised kummalised seiklused ootasid teda ees Kuressaare politseimajas, kus uurija Mägi meest üle kuulas.

Miskipärast viibisid ülekuulamise juures ka mehed, kes Läetsa politseile välja andsid. Ühte neist nimetab autor “väljapressijaks Suureks Rikiks”.

Samas on tsiteeritud ühe Saaremaa “politseiaktivisti lööklauset” (nime jätab autor enda teada), kes olevat talle ähvardavalt öelnud: “Kas oled kuulnud, et vahest võivad tänaval kõndides ka katusekivid lihtsalt pähe kukkuda?”

Või siis peatükk “Prokuröri hind”. Selles meenutab autor oma vabastamist 1991. aasta novembris. Nimelt võttis prokurör kohtus ootamatult süüdistuse tagasi. Läetsa enda väitel olevat ta advokaadile eelnevalt andnud 2000 rubla ja avaldanud soovi, et ta vabastataks. Nii ka läks. Mees vabastati ja kohtuasi saadeti uuele uurimisele. Kõigest sellest teeb raamatu “Maffia raha” autor järelduse, et “õigust mõõdetakse RAHAS!”

Viimase episoodi juures tekitab vaid kahtlusi, kas tegemist oli ikka rubladega, mille eest prokurör, kohus ja advokaat raamatu autori väitel ära osteti. 1991. aasta hilissügisel, mil Nõukogude Liit oli kadumas ja Eesti äsja taasiseseisvunud, vaevles Vene rubla hüperinflatsiooni küüsis ja 2000 rubla oli tol ajal juba tühine summa. Selle eest poleks ka kõige nahaalsem ametnik lillegi liigutanud.

Kuid 1990. aastatel vohas äraostetavus ka teistel elualadel. Nii vähemalt võib lugeda raamatust “Maffia raha”. Näiteks meenutab autor ühte episoodi 1990. aastast, kui ta soomlastest klientide jaoks soovis Saare Kalurist 60 000 rubla eest jahti osta. Tema sellisele soovile vastas tookordne kalurikolhoosi esimees alguses eitavalt. Kui aga Läets lubas esimehele 20 000 rubla vaheltkasu, olevat ametnik kohe nõusse jäänud.

Tõsi, lõppkokkuvõttes tehing luhtus ja seda tänu ootamatult tekkinud n-ö vääramatule jõule. Ehkki ühtegi nime selle kriminaalse episoodi juures ei mainita, on igal huvilisel üpriski kerge välja uurida, kes 1990. aasta sügisel Saare Kalurit juhtis.

Palju tuttavaid

Kuna raamatu “Maffia raha” tegevustik toimub lähiminevikus, siis võib eeldada, et mitmed selles kirjeldatud sündmused ja isikud on saarlastele teada ja tuntud. Tõsi, enamik inimesi on nimetatud kas ainult eesnime (näiteks Ints, Rita, Kätlin, Arto, Gerd jne) või siis perekonnanime järgi (näiteks politseinik Lomp Eha tänava haarangu episoodis ja eelpool juba mainitud uurija Mägi). Nende isikute identiteeti võib vaid kaudselt määratleda.

Mõned inimesed on aga nimetatud täisnimega – näiteks koolivend Priit Pihelpuu, keda raamatu autor peab “sügavalt intelligentseks inimeseks”, raadiohääl Kaie Rõõm, teleprodutsent Jüri Pihel, politseinikud Arvet Kallas ja Kalle Laanet jne. Viimati mainitut nimetab Kunnar Läets hellitavalt oma “lemmikmendiks”.

Kurjategija eneseimetlemine

Kalle Laanet ütles, et on raamatuga “Maffia raha: Kunnari lugu” jõudnud vaid põgusalt tutvuda. “Olen luge-misega umbes poole peal,” lausus ta. “Võin öelda, et see on ühe kurjategija eneseimetlemise kirjatükk. Nii palju, kui mina seda lugeda olen jõudnud, torkab kõikjalt silma, kuivõrd kõva mees on ikkagi see autor olnud ja kui palju raha on tema käte vahelt läbi voolanud.”

“Samas ta ei kirjuta aga sellest, mis põhjusel teda korduvalt arestimajja viidi ja sealt kohtu ette toimetati,” jätkas Laanet. “Seda tehti ikka seepärast, et ta oli sooritanud suure hulga kuritegusid. Kõigest sellest ta nagu üldse ei taha rääkida.”

Küsimusele, kuidas suhtuda Läetsa süüdistustesse meie õiguskaitseorganite aadressil ja tema väitesse, et õigust mõõdetakse vaid rahas, vastas praegune riigikogulane Kalle Laanet: “Sellesse tuleb suhtuda samamoodi nagu tema väitesse, et ta olevat Kuressaares kuskilt garaažist minu ametiauto võtnud ja sellega sõitmas käinud (see episood on kohe raamatu alguses – toim). Üritasin oma mälusopis sobrada ja säärast garaaži, kus ma olevat oma autot hoidnud, meenutada. Ei suutnud. Mulle tundub küll, et paljuski on selles raamatus tema (Läetsa – toim) isiklikku fantaasiat. Kui tegemist oleks ilukirjandusliku teosega, võiks ju autori fantaasialennust veel kuidagi aru saada. Kuid nagu mina aru saan, pretendeerib see raamat dokumentaalsele autobiograafiale, kus fantaseerimine on aga lubamatu.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 15 640 korda, sh täna 1)