Õppelaenuvõlglaste arv on vähenenud

Tänavu enam kui kuue kuuga on pankadelt riigile üle tulnud 231 probleemset õppelaenu, mis näitab selgelt, et võrreldes eelmiste aastatega on õppelaenuvõlglaste arv vähenenud.

“Aastal 2010 tuli pankadelt riigile üle 720 probleemset laenu, mullu 512 ning tänavu enam kui kuue kuuga on selliseid laene olnud 231,” selgitas haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Argo Kerb. “Seega on õppelaenuvõlglaste hulk aastate lõikes hoopis vähenenud, mitte kasvanud.”

Probleem käendajate teavitamisel

Riigikontroll osutas oma auditis sellele, et haridus- ja teadusministeerium ei olnud suutnud järgida seatud tähtaegu käendajate teavitamisel ega ka võlglaste kohtusse saatmisel, mille tulemusena võlanõuded aegusid. Kokku on nõudeid õppelaenuvõlglaste vastu 6,5 miljoni euro ulatuses.

Samas märkis riigikontroll positiivse märgina, et aastal 2011 seda protsessi parandati. Nimelt hakkas ministeerium eelmisel aastal võlglastega intensiivsemalt tegelema, kaasates abitööjõudu. Tegemist oli tulemusliku sammuga, kuna abitööjõu abil nõuti 2011. aastal õppelaenuvõlglastelt võlgu sisse eelarves planeeritust umbes kaks korda suurema summa ulatuses.

Kui palju õppelaenuvõlglasi on näiteks Saaremaal, seda ei osanud Argo Kerb öelda, kuna võrreldes näiteks SMS-laenuga säärast regionaalset õppelaenuvõlglaste statistikat ei tehta.

Peamised põhjused, miks õppelaenu tagasi ei maksta, on Kerbi sõnul sarnased muude laenuvõlgadega. “Tihti makstakse õppelaenu kõige viimasena – peale muid kohustusi. Õppelaenu ära maksmiseks antakse palju võimalusi. Osade kaupa maksmise võimalus antakse juba pangas. Samuti saab maksta graafiku alusel ka siis, kui õppelaen on riigile üle tulnud (kui rakendub õppelaenu riigitagatis),” kommenteeris Kerb.

Maksku põhivõlglane, käendaja või sõber

Kui pangale laenu tagasi maksmisega tekivad raskused ja pank on kaotanud lootuse laen tagasi saada, siis rakendab pank võlglase suhtes riigitagatist. “See tähendab, et annab võla sissenõudeõiguse üle riigile ja edasi tegeleb võlglastega haridus- ja teadusministeerium,” selgitas Kerb. Esmalt saadab ministeerium võlglasele teatise, et võlg on läinud riigile üle, samuti antakse võla maksmiseks tähtaeg. Kui ühe korraga pole võimalik võlga ära maksta, saab võlgnik esitada ka riigile avalduse maksegraafiku koostamiseks.

“Vahel õppelaenu võtnud inimene ega käendajad teatisele ei reageeri ja siis esitatakse kohtusse avaldus. Kui kohus teeb võla väljanõudmise kohta vastava lahendi, siis saadame selle (kohtulahendi) täitmiseks kohtutäiturile,” rääkis Kerb, lisades, et kohtutäituri kaasamine on viimane samm, mis võetakse ette alles siis, kui ka kohtumenetluse jooksul pole võlglased hakanud oma võlgnevust likvideerima.

“Üldjuhul on siiski sellele eelnev protsess tulemuslik ja võlad saavad tasutud. Kui vahepeal siiski hakatakse vabatahtlikult ise ülekandeid tegema, siis väldime inimestele lisaprobleemide tekitamist ning kohtulahendit täiturile täitmiseks ei edasta,” ütles Kerb.

Tasutud lepingud arhiveeritakse ning ei tehta vahet, kuidas lepingud lõpetatakse – kas maksab põhivõlglane, käendaja või sõber. Peamine, et võlg saaks tasutud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 289 korda, sh täna 1)