Käeslasse astus sisse üle 300 inimese

Käeslasse astus sisse üle 300 inimese

KIVID AEDA: Kiviaia lappimisel lõi käed külge ka president Arnold Rüütel. Kõrvalt jälgivad Ingrid Rüütel ja Käesla küla mees Allan Tarkmees. Foto: Aare Laine

Avatud külaväravate kaudu astus laupäeval Käesla külaväljakule üle kolmesaja inimese nii kodukülast, mujalt Saaremaalt, Mandri-Eestist ja välismaaltki.

MTÜ Käesla arenguseltsi juhatus kutsus seekordsest sündmusest külaelanike soovil osa saama president Arnold Rüütli ja proua Ingrid Rüütli. Oma kõnes rõhutas härra Rüütel maaelu edendamise vajadust, pidades silmas kogu riigi arengut. “Kui suudame oma küla elujõulisena säilitada, siis suudame ka rahvana ellu jääda,” toonitas Arnold Rüütel.

Kiviaia ladumise õpitoas demonstreeris Laimjala valla Pahavalla külast pärit Arnold Rüütel oma oskusi kogenud aiameistrina, kes valdab nii ümmargustest raudkividest kui ka lapikutest paekividest aialappimise kunsti.

Külarahvale esinenud maavanem Kaido Kaasik, vallavanem Villi Pihl ja Saaremaa Kodukandi juht Elvi Viira hindasid kõrgelt Käesla küla elanike ettevõtlikkust oma küla kaunimaks muutmisel, maaelanikke ühendavate ürituste korraldamisel ja mis samuti väga tähtis – koolitustel osalemist. 19. augustil saab Saaremaa külaväljakuist esimesena tunnuskirja Käesla külaväljak.

Avatud külaväravate päeval jätkus Käeslas tegevust ja uudistamist nii suurtele kui väikestele. Laval astusid üksteise järel üles taidluskollektiivid nii Saare- kui mandrimaalt. Publik võttis kõiki soojalt vastu. Eriti vägeva aplausi teenisid ära külalisesinejad Ruusa kandi küladest Põlvamaalt.

Käesla külavanem ja MTÜ Käesla arenguseltsi eestvedaja Maive Õispuu jäi päevaga rahule, öeldes, et külalistest tegid külarahvale meeldiva üllatuse Põlvamaa tantsijad ja lauljad.

“Oi kui fantastilise programmiga nad meile esinesid! Me poleks osanud nii suurepärast sõud oodatagi. Mehed tantsisid “Luikede järve”. Pealtvaatajad naersid nii, et silmis pisarad,” hindas Maive Õispuu külaliste etteastet.

Puulõhkumise võistluse käigus lõhuti ära kõik platsile veetud küttepuud. Halge kasutatakse nii püstkojas kui platsil lõkke tegemiseks. Korvioksjon läks ka kenasti korda. Samuti talgujuhtide tänutund. Huvilisi võõrustas oma kaunis koduaias Saadu talu perenaine Laide Pugi.

Külaplatsi õpitubades said inimesed juhendajate käe all korve teha ja pajuvitstest lilleampli aluseid punuda, villasest lõngast uudsel moel esemeid valmistada. Laadal pakuti nii “kodukootud” toidukraami kui puidust tarbeesemeid ja riidekaupa samuti.

Õhtul kuulati Kärla kirikus Estonia poistekoori kontserti. Ansambel Lux kutsus inimesi hilisõhtuks külaplatsile tantsugi lööma. Sündmusterohke päeva lõpuks tantsuhuvilisi küll nappis, aga pidu peeti sellegi poolest.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 263 korda, sh täna 1)