Sugulasjälgede jahil puurkaevusultanite maal (1)

Sugulasjälgede jahil puurkaevusultanite maal

Foto: Anna Põld

Südaööl leidsin ennast olukorrast, kus piirivalvurid olid oma kontrollkäigu lõpetanud, haudvaikuses istuvatel reisijatel passe kontrollinud, tekitades tunde, nagu oleksin millegi kriminaalsega hakkama saanud, kuigi sigarette mul polnud, alkoholi ka mitte, rääkimata siis muudest keelatud ainetest. Pärast piirivalve kontrollkäiku võeti surmtõsised maskid eest ning algas südaöine pingelangussööming – nüüd ma sain aru, et lõpuks olin saabunud Venemaale.

Jõudnud Moskvasse, istusime peagi Moskva–Vorkuta rongile, kuna täpsemalt oli reisi sihtpunktiks Komi vabariigi linn Uhta. Kokku sõitsime rongiga kaks ööd ja kolm päeva. Vahe rahvusvaheliste ja siseriiklike rongide vahel oli suur – kuna ostsime piletid tavalistesse vagunitesse, mitte kupeedesse, magasime rongis platskaartvagunis naride peal. Teisel korrusel oli lamamisruum täpselt nii suur, et kui end välja sirutada, puudutasid varbad seina. Kuidas küll pikemad inimesed küljenaridel magada said, jäi mulle selgusetuks. Rongis pakuti kuuma teevett, külma joogivett ning puhvetist sai osta igasugust meelehead. Esimene reaktsioon pärast Tallinn–Moskva rongi oli pisut šokeeriv, kuna rong oli vana, konditsioneer puudus ning sellest tulenevalt oli rongis meeletult vähe õhku ja väga palav. Reisisaatja kinnitas, et Komisse sõidavad kõige kehvemad rongid ning nii see on olnud ja nii see ka jääb – ärgu me siin kuumuse üle nurisegu, talvel olla asjalood palju hullemad. Mis täpsemalt, see jäi saladuseloori taha.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest. Telli leht siit.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 280 korda, sh täna 1)