Ooperigala – festivali maiuspala

Ooperigalat peavad paljud festivali maiuspalaks ning püüavad vähemalt sellel sündmusel kohal olla. Ei pidanud ka seekord pettuma, sest laval olid võimas Moskva ooperiteatri Helikon orkester ja koor ning solistid, lisaks sopran Karita Mattila ja dirigent Markus Lehtinen (viimased kaks Soomest).

Saarte Hääl tabas publiku seast täditütred Malle Tarvise Orissaarest ja Laine Sepa Kuressaarest. Pärast galakontserti olid prouade muljed ülevad. Nad polnud ammu nii kaasaelavat publikut kohanud. “Tänane kontsert lummas mind täielikult,” sõnas Malle Tarvis, “see võimas helide mäng, mida inimhääl ja orkester suutsid koos teha, oli tõesti meeldejääv.”

Malle leidis, et ehkki muusikalise ettevalmistusega inimesel, kes muusikakoolis pilli õppinud, on ooperi vaatamiseks kindlasti veidi enam teadmisi, saab elamuse siiski ka inimene, kes pole oma elus ühtegi nooti joonistanud ega pillimänguga tutvust teinud. “Aga eks ma olen siin ikka tänu oma täditütrele Lainele, tema on mind tõsise muusika juurde toonud,” tunnistas Malle, kes mäletab esimest ühist käiku Pjatigorskis toimunud sümfooniakontserdile, mida juhatas Eesti dirigent Roman Matsov.

Laine Sepp, eluaegne keelpilliõpetaja, mäletab reisi Maltale, kus kelnerid laulsid välikohvikutes ooperiaariaid. “Vaevalt kõigil kelneritel oli muusikaline kasvatus või haridus,” oletas ta nüüd.

Mis puutub aga Saaremaa ooperipäevadesse, siis kõikidel aastatel ei ole Laine festivalile jõudnud ning esimesed ooperifestivalid jäid temalgi vahele – ooperipäevadega samal ajal toimus ka Haapsalu viiulifestival ning kahte kohta korraga minna ei olnud kuidagi võimalik.

“Minule teeb aga seekord kõige rohkem heameelt, et laval on Moskva ooperiteater,” avaldas kauaaegne muusik ja pedagoog, lisades, et ehkki me armastame vaadata hirmsasti Lääne poole, on tegelikult Vene muusika, muusikud ja kogu see klassikaline koolkond maailmas juhtivad. “Ka ooperigala näitas, et laval ei olnud üksnes head mängijad ja lauljad, vaid sõna otseses mõttes artistid oma suurepärase näitlejameisterlikkusega.”

“Ja ära unusta dirigenti kiitmast!” toonitas Malle. “Tema jättis juba omaette elamuse kogu oma miimika, liikumise ja žestidega, ta oli seal orkestri ees tõesti vägev,” otsis ta kiidusõnu.

Üks tähelepanek on aga Lainel veel. Nimelt võrreldes eelmiste aastatega on meeste arv publiku hulgas suurenenud. “Muidu on ooper ikka ainult nutuste naiste jaoks olnud,” märkis ta. Lisaks välismaa meestele on publiku hulka tulnud ka väga palju saare mehi ning selle üle võib vaid rõõmu tunda. Küll aga on keelpilliõpetaja veidi nukker, et laste arv vaatajate-kuulajate hulgas on kahanenud – ega vist olekski neljapäeva õhtul neist ka ühte rida saalis kokku saanud. Ikka tuleb ju maast madalast lapsi kaasa võtta ning mitte karta, et nad toimuvast aru ei saa. “Eile – kolmapäeval – oli publiku seas üks mu endine õpilane oma lastega ja see tegi südame soojaks küll,” oli Laine heldinud. Tema usub, et aasta jooksul mõne pileti raha ikka kokku saab – “Kes meist siis ikka nii palju teistest rikkam on!” –, kuid see kõik on valikute ja väärtushinnangute küsimus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 693 korda, sh täna 1)