BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED: Heino Vipp tutvustab Saarte Häälele “muuseumieksponaate” veekeetjast saabasteni. Foto: Sander Ilvest
Kullimäe reoveepuhastusjaama viidavate biolagunevate jäätmete hulgast on välja tulnud suisa uskumatuna tunduvaid objekte, mis on sealse pumba juba kaks korda ära lõhkunud.
Saarte Hääle poole pöördus Kuressaare linnavalitsuse heakorra järelevalvespetsialist Heino Vipp, keda tabas reoveepuhastusjaama külastades üllatus – biolagunevate jäätmete koormast tuleb juba pikemat aega välja ka palju muud, mis sinna kuuluma ei peaks.
Puhastusjaamas on koguni ruum, kus kõiki biojäätmete hulgast leitud veidraid esemeid hoiustatakse – töötajad kutsuvad seda omakeskis “muuseumiks”. Veidramatate biolagunevate jäätmete sekka visatud eksponaatidena võib välja tuua veekeetja, saapad ning hapukurgi koos klaasist purgiga.
“Vaevalt, et ükski neist esemetest oma mahult või raskuselt ei mahuks olmeprügi konteinerisse,” arvas Vipp. “See on kusagil mujal kinni. Kas keegi teeb seda trotsist? Vaevalt, et inimene teadmatusest hakkab seda tegema.”
Biojäätmete vastuvõtmisega on keeruline
Puhastusjaama töötaja Urmas Metsamaa sõnul kahjustavad taolised mehaanilised objektid biolagunevate jäätmete töötamise süsteemi. Kaks korda on nad seetõttu pidanud remontima hakkurpumpa.
Et aga biolagunevate jäätmetega koos ühes kilekotis olevate pudelite või purkide väljakorjamine ei ole sealse operaatori töö, lõpetati praegu jäätmete vastuvõtt ära. “Neli kantmeetrit, mis siia korra nädalas linnast tuuakse, tekitab meile rohkem tööd kui asi ise väärt on,” rääkis Metsamaa.
Tema arvates on nüüd kaks võimalust: kas teavitada inimesi sellest, mis biojääde tegelikult on, või peab prügiveoga tegelev OÜ Prügimees prügi ise sorteerima või leidma operaatori, kes hakkab seda mandrile põletamisele viima.
OÜ Prügimees tootmisjuhi Urmas Meeritsa sõnul ei oleks biolagunevate jäätmete mandrile viimine ega kallite tipptasemel sorteerimissüsteemide hankimine Saaremaa tingimustes otstarbekas.
Probleem pole ainult biolagunevates jäätmetes
Meeritsa teatel ulatub probleem ka teiste prügiliikideni. See puudutab ka pakendikonteinereid, paberikonteinereid ja olmeprügi, kus tema hinnangul võib muu prügi osakaal isegi suurem olla kui biojäätmete kastides.
Kogu probleemi on tema arvates tekitanud inimeste puudulik teavitamine.” Prügisorteerimine käivitati 2011. aasta jaanuaris, aga pärast seda ei ole mingit teavitustööd tehtud,” ütles Meerits ning tõi võrdluseks Järvamaal asuva Väätsa prügila, kus võib biolagunevate jäätmete hulgast leida vaid mõne sinna mittekuuluva kilekoti.
“Teavitustöö puudub kõikidel tasanditel, mitte ainuüksi linna poolt, täpselt samamoodi ka Kuressaare Elamute Hoolduses,” ütles Meerits. Tema arvates on paljud loobunud prügi sorteerimisest Elamute Hoolduse ruutmeetrisüsteemi tõttu, kus prügi hinda võetakse vastavalt korteri pindalale, mitte seal elavate inimeste arvule. Nii võibki kahekesi neljatoalises korteris elav pere maksta prügi eest kõige rohkem.
“Kuressaare linnas kõik tunnevad kõiki ja keegi ei taha kellelegi midagi paha öelda. Teavitamine peab aga pidevalt kestma jääma, niikaua, kuni kõik paraneb.”
Loading ...
Artikkel, nagu pudru ja kapsad, kas on ikka sellist jura mõtet kirjutada.
Huvitav, kas ajakirjanik selle ise ka läbi luges?
Lõpetage täielikult prügi kokkuvedu,kuidas siis oleks?
Nende uute konteinerite järgi on senine süsteem kõik segi paisatud nagu pudru ja kapsad!!! Pudelid ja plastik jne.kõik segi, täiesti ajuvaba süsteem…! Just hakkasid inimesed ära harjuma ja veideikenegi prügi sorteerima, aga nüüd paisati kõik segi! Kellele seda vaja oli?
See,et pudelid ja plastik segi on,ei ole ajuvaba süsteem,sest need eraldatakse jäätmejaamades teineteisest…kas tahaksid kodus veel paari prügikasti omada?
Aga kui hakatakse iga natukese aja tagant teada andma, mida mõni lollakas on jälle biolagunevate konteinerisse visanud, siis tulemus võib tulla soovitule vastupidine. Lõpuks mõtleb ka korralik sorteerija, et mis siis minagi pingutan, kui teised asja ära solgivad.
See Kuradima Ragn Sells oma konteineritega rikub kõik olemasoleva korralikult töötava süsteemi ära ja seda linnavalitsuse spetsialisti pilgu all.
Varem oli normaalne, klaas eraldi, paberpakend eraldi, segapakend eraldi, kõik töötas.
Kurat, mujal maailmas sorteeritakse klaas värvi järgi ja ka konteinerid on sellised, mis takistavad klaastaara purunemist. Siin Ragnal nüüd kõik ühte patta ja tahab olla veel maailmakuulus firma.
taarakonteinerisse(kollane) topitakse ka igasugust muud prahti,lausa tigedaks teeb-muu prügi jaoks on PRÜGIKAST!!!!!ükskord leidsin täiesti täis majoneesipudeli,teine kord olid mingid veneaegsed väikesed klaastaldrikud1!!!TULE TAEVAS APPI!!!!
klaas on klaas, nagunii viskad selle sinna konteinerisse puruks!!!
Mujal maailmas ei pea prügi ära andmise eest maksma, näiteks Göteborgis, prügikotid saad ka tasuta, maksma pead siis kui prügi sorteerimata.
Vaata, klaas ei ole ühesugune, aknaklaas ja muu klaas erinevad oma koostisest nagu öö ja päev. Nägin ka korra, kuidas üks hull oma vana suurte peeglit Säästuka klaastaara konteineri ees puruks peksis ja siis kildhaaval neid sinna klaasikonteinerisse toppis.
Aga tõesti, neid hulle Saaremaal jagub, kes oma muud sodi nendesse topivad ja eks kiiksudele peab ju andeks andma, sest ega see kiiks pole ravitav!
Teavitamine peab aga pidevalt kestma jääma, niikaua, kuni kõik paraneb.
Kahjuks on nende biolagunevate jäätmetega aga üks paras segadus.
Hea küll, hapukurk koos purgiga ei sobi biolagunevate jäätmete hulka aga kas hapukurk ilma purgita sobib biolagunevate jäätmete hulka?
Üks juhend ütleb, et sobib ja teine juhend ütleb, ei sobi – hapukurgis on vedelikusisaldus nii suur, et enne konteinerisse panekut tuleb hapukurk kuivatada (nõrutada). ;)
http://www.ragnsells.ee/public/files/sorteerimisjuhend_biojaatmed.pdf
Selle rahahunniku eest, mis meil peab tavatarbija prügi ära andmise eest peale maksma, ei tohiks prügi vastuvõtjail mitte moka otsastki kobinat olla, kuna neil peaks küllaldaselt olema resursse ise prügi sorteerimiseks. Kui tahaksid et inimesed nende eest kõik ära sorteeriks, tuleks see hind ikka palju alla poole viia ehk lausa peale maksta kliendile, kes oma vahendid ja tööaja ära annab taaskasutamiseks.