Biolagunevad jäätmed: saapad ja hapukurgipurk (12)

Biolagunevad jäätmed saapad ja hapukurgipurk

BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED: Heino Vipp tutvustab Saarte Häälele “muuseumieksponaate” veekeetjast saabasteni. Foto: Sander Ilvest

Kullimäe reoveepuhastusjaama viidavate biolagunevate jäätmete hulgast on välja tulnud suisa uskumatuna tunduvaid objekte, mis on sealse pumba juba kaks korda ära lõhkunud.

Saarte Hääle poole pöördus Kuressaare linnavalitsuse heakorra järelevalvespetsialist Heino Vipp, keda tabas reoveepuhastusjaama külastades üllatus – biolagunevate jäätmete koormast tuleb juba pikemat aega välja ka palju muud, mis sinna kuuluma ei peaks.

Puhastusjaamas on koguni ruum, kus kõiki biojäätmete hulgast leitud veidraid esemeid hoiustatakse – töötajad kutsuvad seda omakeskis “muuseumiks”. Veidramatate biolagunevate jäätmete sekka visatud eksponaatidena võib välja tuua veekeetja, saapad ning hapukurgi koos klaasist purgiga.

“Vaevalt, et ükski neist esemetest oma mahult või raskuselt ei mahuks olmeprügi konteinerisse,” arvas Vipp. “See on kusagil mujal kinni. Kas keegi teeb seda trotsist? Vaevalt, et inimene teadmatusest hakkab seda tegema.”

Biojäätmete vastuvõtmisega on keeruline

Puhastusjaama töötaja Urmas Metsamaa sõnul kahjustavad taolised mehaanilised objektid biolagunevate jäätmete töötamise süsteemi. Kaks korda on nad seetõttu pidanud remontima hakkurpumpa.

Et aga biolagunevate jäätmetega koos ühes kilekotis olevate pudelite või purkide väljakorjamine ei ole sealse operaatori töö, lõpetati praegu jäätmete vastuvõtt ära. “Neli kantmeetrit, mis siia korra nädalas linnast tuuakse, tekitab meile rohkem tööd kui asi ise väärt on,” rääkis Metsamaa.

Tema arvates on nüüd kaks võimalust: kas teavitada inimesi sellest, mis biojääde tegelikult on, või peab prügiveoga tegelev OÜ Prügimees prügi ise sorteerima või leidma operaatori, kes hakkab seda mandrile põletamisele viima.
OÜ Prügimees tootmisjuhi Urmas Meeritsa sõnul ei oleks biolagunevate jäätmete mandrile viimine ega kallite tipptasemel sorteerimissüsteemide hankimine Saaremaa tingimustes otstarbekas.

Probleem pole ainult biolagunevates jäätmetes

Meeritsa teatel ulatub probleem ka teiste prügiliikideni. See puudutab ka pakendikonteinereid, paberikonteinereid ja olmeprügi, kus tema hinnangul võib muu prügi osakaal isegi suurem olla kui biojäätmete kastides.

Kogu probleemi on tema arvates tekitanud inimeste puudulik teavitamine.” Prügisorteerimine käivitati 2011. aasta jaanuaris, aga pärast seda ei ole mingit teavitustööd tehtud,” ütles Meerits ning tõi võrdluseks Järvamaal asuva Väätsa prügila, kus võib biolagunevate jäätmete hulgast leida vaid mõne sinna mittekuuluva kilekoti.

“Teavitustöö puudub kõikidel tasanditel, mitte ainuüksi linna poolt, täpselt samamoodi ka Kuressaare Elamute Hoolduses,” ütles Meerits. Tema arvates on paljud loobunud prügi sorteerimisest Elamute Hoolduse ruutmeetrisüsteemi tõttu, kus prügi hinda võetakse vastavalt korteri pindalale, mitte seal elavate inimeste arvule. Nii võibki kahekesi neljatoalises korteris elav pere maksta prügi eest kõige rohkem.

“Kuressaare linnas kõik tunnevad kõiki ja keegi ei taha kellelegi midagi paha öelda. Teavitamine peab aga pidevalt kestma jääma, niikaua, kuni kõik paraneb.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 290 korda, sh täna 1)