Peets pani Salmel pillid lõplikult kotti (3)

Peets pani Salmel pillid lõplikult kotti

FINITO: Jüri Peets lõpetas Salmel mitu suve kestnud väljakaevamised. Foto: Egon Ligi

Ühtekokku neljandat suve läbi viidud arheoloogilised väljakaevamised Salmel on praeguseks lõppenud. Telefonitoru otsas jagas Saarte Häälele muljeid arheoloogiadoktor Jüri Peets.

Kui nüüd kokkuvõtteid teha, siis mida võib väljakaevamiste kohta Salmel öelda?

Erinevate leidude leidmis-efekt oli väga huvitav. Asi oli selles, et ühte laeva paigutatud surnukehad, keda maeti, neid oli kokku 43. Esimesel laeval 7 ja teisel 36 ja sellist komplekti pole minu teada küll mitte kuskil maailmas. Relvi oli väga palju, poolsada nooleotsa, üle 300 mängunupu vaala- ja veise-
luust ja arvukalt olid esindatud laevaneedid ja luukammid. Luukamme oli laevades alla 20, ka tänavu tuli üks välja.

 Kas nüüd on laevadega lõplikult ühele poole saadud?

Ei ole veel sugugi mitte, laboratoorne töö on tegemata. Konserveerimine, analüüsid. Materjali on palju, samuti on palju ühelaadseid leide, mida konserveerida – see võtab väga kaua aega. Sealt võib omakorda tekkida probleem, et tekivad sellised diskussioonid rootslastega, kes on teinud väga täpse kronoloogia. Meil siin praegu on nii, et on ühes kompleksis nii palju materjali ning üldkronoloogias võib tekkida vastuolulisusi.

Siiski on meil olemas Salme materjal, kus kindlasti on mõlemad laevad ühest sündmusest ja vähem kui nädalaga on mehed pandud haudadesse. Igatahes võib pärast uuringuid tekkida üllatusi. Võib juhtuda nii, et see, mille üle rootslased on uhked, et neil on see eelviikingiaeg (550–800 pKr) paarikümneaastase täpsusega paika pandud, Salme leidude tõttu laiali pudeneb. Ei taha oma kolleegidega vaielda, aga kindel on see, et Salme leiud andsid palju juurde ja annavad edaspidises uurimises kindlasti veel. Tuleb lihtsalt aeglaselt, rahulikult ja ettevaatlikult uurida ja asju läbi kaaluda – õnneks mul seda närvi on.

Mille alusel võib oletada, et laeva on maetud lähisugulasi?

Hüpotees on selle alusel, et paaril-kolmel luukerel on selgroolülidel samasugune defekt ning antropoloogid ütlevad, et see on pärilik, geneetiliselt muundunud ja see viitas omakorda asjaolule, et nad võivad olla lähisugulased. Just seal annavad DNA ja strontsiumi analüüsid selgust. Strontsiumi analüüsidega saab teada, kust mehed täpselt pärit olid. Millal analüüside tulemused teada saab, seda ei oska täpselt öelda – selle aasta lõpus või järgmise aasta esimeses pooles. Kõik oleneb, kui palju ja kui kiiresti rahalist toetust uuringuteks saab. Kuna on tegu rahvusvahelist tähelepanu haaranud objektiga, saab raha tõenäoliselt ruttu. Muuseumis saab asju näha pärast uuringute-analüüside tegemist ja leidude konserveerimist.

Millega praegu tegelete?

Praegu oleme Kaarma külje all Käkul, siin on ühe sepikoja koht, kus tegutseme. Käkul jäi töö Salme tõttu pooleli ja nüüd kavatsen töö ära lõpetada. Väikese laienduse tegime sisse – siin on huvitav, sest ega sepikodasid Eestis palju uuritud ei ole. Aga minu teema on see küll täiesti, kuna ma ise olen rauauurija mees.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 786 korda, sh täna 1)