Ruhnu suvelaat pani jalad liikuma ja vaimu särisema

Liise talu õuele koguneti laupäeva, 14. juuni keskpäevaks. Suvelaadal oli mõndagi huvitavat – näiteks võis ennast peita töötuppa, kus sai kunstiõpetaja Ave Viirma abiga meisterdada vahtralehtedest kübara.

1-eurose õnneloosi väljakuulutamise peale joosti suisa tormi. Õnneloos oli tõesti õnne täis, sest auhinna sai iga ostukorraga. Kuna Ruhnu on mereriik, kujunes laadal eriti populaarseks õunavise, mille auhind oli suur täispuhutav kala. Auhind kaenlas läks koju aga hoopis saare külastajast väike poiss.

Maiu Meigo, kes oli laadamüüjatest üks noorema põlvkonna esindajaid, kauples Ruhnu sümboolikaga kaunistatud T-särkidega. Käsitööd pakuti mitmes variandis – oli kaupa viltmütsidest eheteni. Oma graafikat müüs ka Saaremaalt kohale tulnud kunstnik Külliki Järvila.

Ja muidugi, mis on laat ilma hea söögi-joogita! Oli näiteks leiba mitmes variandis, ploomidega ja ilma. Palavust leevendada soovijad võisid hõisata – osta sai isegi jäätisekokteili!

Võimsa loodusega Ruhnu saarel eksootiliselt kasvanud sarapuupähklid olid pakitud omatehtud linastesse kotikestesse (millele kaunistuseks lisatud ka pisut Ruhnu mustreid) – neid müüs Ariin Kollom, kohalik turismiedendaja, kelle sõnul läksid pähklid nagu soojad saiad.

Kalamehe ja kohaliku turismiedendaja Kaarel Laugu sõnul müüs laadal hästi suitsulõhega omatehtud sai, mida abikaasa Kristel lahkelt pakkus.

Ruhnu elanik, ehitusmeister Andres Keskpaik äritses laadal koduõlle, külmsuitsutatud vinnutatud lambaliha ning omatehtud pirukatega. Omatehtud kauba müük oli nii edukas, et koju sai mindud kaks kätt ja raha taskus.

Ruhnu sadama ülem Priit Kapsta tuli aga laadale hoopis lammast ostma. Lahkuma pidi ta siiski tühjade kätega, tuju tõstis aga külarahva seas tantsukeerutamine – oli ju laadapäevaks Ruhnu tulnud Järvamaa tantsuansambel Riikar. 21-aastase Riikari pikaaegse tantsija Vahur Salomi sõnul oli juba Ruhnu tulek omaette sündmus. Üheks reisi organiseerijaks oli Riikaris tantsiv Rain Varul, kes Ruhnus maanõuniku ametit peab. Kui esitusele tuli kümme tantsu, siis Ruhnu inimestega tantsiti veel kolonntants ja perekonnavalss. Tantsuring oli hoogne, kuigi Ruhnu saare elanike näol on tegu väikese kogukonnaga.

Chopini muusika ja Puškini värsid

Kui jalg oli tantsuga rõõmsaks keerutatud, sai endale lubada veel teatritki. Teater pole Ruhnus just sage külaline. Liise talu võrgukuuris sai vaadata lasteetendust “Muinasjutt kuldsest kalakesest”. Puškini tekstile seatud lavatüki juhatas sisse muusika. Fryderyk Chopini veidi ümber kujundatud klaveripalad esitas pianist Indrek Tamm. Muusika elav esitus tekitas vahetu tunde. Kogu etenduse esitas üks näitleja – Allan Kress, kes ühtlasi on ka loo lavastaja. Tükis oli nii laulu kui tantsu, liikumise seadis tantsija Ülle Toming. Kostüümid ja lavakujundus mõjusid lihtsate, kuid väga meeldejäävatena (suurepärane töö Jana Wolkelt).

Publiku hulgas olnud kunstiõpetajale Tiiu Mölderile avaldas kõige rohkem mõju, et esitusega haarati kaasa nii laps kui täiskasvanu ning ülemäära “kirjuks” ei mindud. Allan Kress esitas loo kogu hingest, meeleolud olid peenelt väljendatud, publik sai ilusa elamuse osaliseks.

Näitleja ja lavastaja Allan Kress: “Soovisin, et etendustel oleks ka nö laiemalt väärtustav moment, milleks antud juhul on siis Puškin ja tema värsid. Ideeks on, et ilmekalt väljatooduna, eristatuna jääb lastele meelde midagi aja- kui ka kirjandusloost – põhjuseks eelkõige aeg ja mälestus, mil ise koolis käisin ning mitmed asjad jäid kuiva õpetus- ja selgitusstiili pärast arusaamatuks ja siis ka õppimata.”

Kui näitleja Allan Kress küsis etenduses vaatajatelt, mida on teatriks vaja, vastas lapsehääl: “Publikut!” Ruhnu rahvamaja juhataja Andre Nõu oli etenduse lõppedes rahulolev – teatrit käis vaatamas tubli kolmkümmend inimest. Loodetavasti vaatajaid-kuulajaid ikka Ruhnus jätkub.

Kohtumiseni 17. Ruhnu suvelaadal 2013. aastal!

Ulla Mölder