Ruhnu jääb bensiinita, sest Runöga ei tohi saarele enam kütust viia. See uudis paneb imestama ning küsima sirgelt ja selgelt: kus on terve mõistus? Seesama talupojatarkus, millele rajanedes on meie esiisad aastasadu oma elutõdesid ritta seadnud?
Muidugi on mõistetav, et “Keskpäevases praamis” juhtunut pole kellelegi vaja, kuid nagu mäletame, ei läinud kultusfilmiski auto laeval iseenesest põlema, seal oli mängus hooletu käsi. Päris elu puhul hästi ei mäleta, et “punane kukk” ja merealused erilist sinasõprust oleks pidanud.
Sestap paneb taas kord imestama ametnike mõtlematus või otse öeldes ülereageerimine. Kas nad üldse kujutavad ette, et inimesed sel (väike)saarel peavad samuti oma igapäevaelu elama ning samu töid-toimetamisi tegema, mis suurematel saartel või mandril? Ning et nende tegemiste jaoks on tarvis mootoreid, mis omakorda vajavad “toiduks” kütust.
Tahame väga teada, millise lahenduse pakuvad välja ametnikud? Kas nende kabinetivaikusest kostab meieni mõni päästev idee või mõttetera, kuidas edaspidi mööda vett tuleks kütust vedada? Ega ometi mitte interneti teel?
Loading ...
Lisa kommentaar