Oma 11. juuli uudises “Hotellikülastajate arv jätkuvalt languses” kirjutasime, et ehkki Eestis tervikuna on hotellikülastajate arv käesoleva aasta esimesel viiel kuul mullusega võrreldes jätkuvalt tõusnud, on olukord Saare maakonnas vastupidine. Saare- ja Muhumaa majutusasutustes registreeriti maikuus 23 018 ööbimist, mis on viimaste aastate üks viletsamaid näitajaid ja koguni 12,3 protsenti vähem kui mullu mais.
Uudise kohta saadetud kommentaaris küsib varjunime Meieoma taha peituv lugeja: “Aga miks peaksid inimesed üldse Saaremaale tulema?”
End Trummariks nimetav inimene kirjutab: “Teenindaja ei austa iseennast ja seeläbi ka teenindatavat”. Arvaja lisab: “Hinnatase sama või kõrgem, suve paar nädalat (kui sedagi), alamakstud teenindajad, kelle nägudel peegeldumas tülpimus ning tüdimus. Kauplustes odav Hiina sodi, söögikohtades kiirtoidud. Ja kõige tähtsam – turist ootab mõistvat suhtumist oma soovidesse ja probleemidesse. Aga milliseid probleeme suudavad lahendada inimesed, kelle elu on kordades suurem probleem selle õnnetu turistiga võrreldes?. Ja nii käiaksegi vaid korra. Kes on tahtnud, on käinud-näinud. Ju siis pole põhjust rohkem tulla. Saarlased võiksid enestele teadvustada ühte tõsiasja – Teie “eripära ning eksootilisus” on suuresti Teie peades olev soovunelm. Ei ole siin mingit eksootikat ega eripära.”
“Hea arvaja!” lisab: “Saarlased on küll uhked oma päritolu üle, kuid ahned, õelad ja teistega absoluutselt mitte arvestavad. Olen seda kõike omal nahal tunda saanud.”
“Muhv” küsib: “Mis siin uut ja huvitavat on? Mitte midagi, mis masse köidaks! Näen ju oma tuttavatest mandril, kõik tahavad kuhugi minna, aga nimekirjas pole kahjuks Saaremaad. Võtke või Kuressaare linn, kas siin on midagi uut ja huvitavat, mis turiste siia meelitaks?”
Ja nii edasi ja nii edasi.
Uurisime, mida arvavad olukorrast need, kes turismiäriga seotud.
Jaana Palu,
Vanatoa turismitalu juhataja:
See artikkel hotellikülastajate vähesusest oli liiga ennatlik. Maikuus oli veel suhteliselt külm, nende tulemuste analüüsimisega peaks ootama veel natuke. Kui ilusad ilmad tulevad, tulevad turistid ka. Üks põhjus oli kindlasti ka masu, inimestel ei olnud raha reisimiseks.
Ma ei usu, et asi on selles, et turistid lähevad ainult Tallinna. Pigem arvan, et meie siseturism on suhteliselt kallis inimese jaoks – saad ju reisi välismaale suhteliselt sama hinnaga. Ja oleneb inimese elukorraldusest ka, mida ta puhkuseks peab. Mõni tahab just autoga mööda maad ringi sõita ja erinevaid kohti näha. Mina külastajate puuduse üle ei nurise.
Toomas Leis,
GO SPA tegevjuht:
Arvan, et turistide vähesuse esimene põhjus on see, et ei ole suve. “Terve ülejäänud Eesti”, kus külastajate hulk kasvas, on aga suures osas Tallinn, mida suvi vähem mõjutab.
Arvan, et Rootsi inimeste arv vähenes, kuna Rootsi vahet enam lennuk ei käi.
Võib ju nii olla, et paljud turistid ei jõua Tallinnast Saaremaale ja teistesse väiksematesse kohtadesse, aga kui siin on juba mitu aastat järjest see trend suunaga allapoole olnud, on see põhiliselt soomlaste segmendi tõttu. Ilmselt on eelkõige Soome vanemaid pensionäre oluliselt vähem. Tegelikult on näha ka, et turiste on vähem: tänavad, väiksemad poed ja kohvikud on tühjad kohe.
Külastajate arvudest peaks pikemas ajavahemikus rääkima, analüüsima regiooniti, mitte Eestit tervikuna. Tõstamaad, Tallinna ja Sõrvet ei saa väga võrrelda, kõik on erineva eripäraga, kõikjal on erinev kliendi-sihtgrupp.
Meil on siin päris palju neid spaahotelle, mõned neist on rohkem soomlastele orienteeritud, nende esised on ka päris tühjad olnud. GO SPA-l on küll olnud täituvus parem kui eelmisel aastal, kõik tulemused on paremad. Meil mingisuguseid suuri muutusi ei ole kliendimiksis ka olnud. Eestlasi ja lätlasi on alati kõige rohkem olnud, need on suurem sihtgrupp, soomlasi on alati vähem olnud.
Maakonna juhtidel on nüüd aga võimalus mõelda, mida teha turistide ligitõmbamiseks, eriti, kui ülejäänud Eestis on see näitaja kasvanud. Ainult ilmade paranemist ei saa ka ootama jääda. Vaevalt, et kõik ainult ilmas kinni on. Rootslasi ja soomlasi ilm nii väga ei mõjuta, hoopis kohalikku turgu. Siin on ikka rohkem põhjuseid, kas turustruktuur on muutumas või hoopis midagi muud.
Terje Nepper,
Arensburg OÜ tegevjuht:
Ma ei oskagi öelda, miks on Saaremaal hotellikülastajatega sellised lood. Ilmselt on süüdi halvad ilmad. Meie hotellis küll ei ole külastajate arv langenud võrreldes eelmiste aastatega, pigem on juunis tõusnud. Usun, et ka juuli tulemused ei jää eelmisele aastale alla. Meil läheb kõik praegu ülesmäge. Külastajatest on eestlasi, nagu ikka, umbes pool, teisel kohal on soomlased, kolmandal sakslased.
Probleemile lahendust ei oskagi kohe pakkuda. Ilma ju muuta ei saa. Suur hulk linnast väljas olevaid kohti kannatabki ilmselt halva ilma tõttu. Kui golfiväljakul golfimaja tööle saaks, tuleks golfituriste välismaalt juurde. Minu arvates on Saaremaal aga kõik hästi.
Kaira Kivi,
Saarte Turismiarenduskeskus MTÜ juhataja:
Kuna andmed peegeldavad hetkel aasta esimest viite kuud, siis ilm pole nende numbrite puhul kindlasti määrav. Küll mängib see aga rolli puhkusekuu juuni numbrite puhul: Saare maakonna põhilised külastajad on puhkuseturistid lähiriikidest ja siseturistid, kelle reisieelistusi ilm oluliselt mõjutab.
Vaadates esimese 5 kuu numbreid meie maakonnas tervikuna, siis siseturistide osakaal on tõesti kukkunud, kuid kasvanud on välisturistide osakaal ja seda eelkõige lätlaste arvel. Viimased aastad on siseturistide osakaal maakonnas püsinud stabiilsena, välisturistide osas oli eelmine aasta aga väga positiivne. Tervikuna on üldine langus selle aasta esimese viie kuu põhjal ca 3–4%. Järeldusi saame aga teha siis, kui suvekuud ehk turismi kõrghooaeg möödas. Kui vaadata eelmise aasta Eesti turismistatistikat tervikuna, siis vaatab vastu karm reaalsus – Tallinn on tublilt turistide osakaalu kasvatamas ja seda suuresti ka Lääne-Eesti arvelt. Milles on põhjused, kas nõrgas pakkumises, hinna-kvaliteedi suhtes? See tuleb üheskoos ettevõtjatega nii maakonnas kui Lääne-Eesti regioonis tervikuna välja selgitada ja vastavalt tegevusi korrigeerida, et konkurentsis püsida.
Kindel on see, et konkurents sihtkohtade turunduses tiheneb. Võidavad mitte ainult nutikad turundustegevused, vaid piirkonnad, kus tugevalt tegeldakse üheskoos ka tootearendusega, sh teenuste kvaliteediga.
Pole ju määrav ainult külastajate hulk, vaid teenused, mida nad on nõus tarbima nende ootustele vastava hinnaga. Saare maakonna puhul on korduvkülastajate osakaal suur, mis tähendab seda, et teenuste arendamisega tuleb tegeleda pidevalt, et kliendi ootustele vastata ja neid ületada.
Esta Alev,
Kipi-Koovi matkakeskuse perenaine:
Ilmselt on asi ikka ilmas. Ja kõige lihtsam on ju tulla üle lahe Tallinna niiöelda vodkaturistiks, ma ei tea küll, kui palju neid käib siin praegu Soomest.
Seda külastajate statistikat suurendab praegu kindlasti Tallinn. Ei sõideta kaugematesse nurkadesse. Autobensiin on kallis ja Saaremaale pikk maa. Kindlasti olukord muutub, kui ilmad ilusamaks lähevad, sest meil jäid samuti vihmaste ilmadega mõned broneeringud lühemaks ja inimesed vaatasid, et mida on siin vihmaga teha. Ega ilmataadi vastu saa. Kohati on ilmaga aga nii, et kui on väga ilusad ilmad, on enamus põõsa all – telgis. Eks halb ilm toob pigem majutuskoha otsijaid juurde, aga kui pidevalt on halb ilm, siis ilmselt ei hakata nii kaugele tulema.
Mina külastatavuse üle igatahes ei kurda. Täna on kohe täiesti täis. On Soome grupp, Eesti oma ja muid ka. Soomlasi on küllalt palju, sakslased alles lahkusid. Eestlasi oli varem vähem. Meie puhkused hakkavad ju umbes viiendast juulist, selline statistika on küll, vähemalt Saaremaal on seda näha.
Loading ...
Küll on huvitav! Kõik asjaosalised ütlevad, et neil on kõik hästi ja kohad täis, aga statistika räägib midagi muud.
Saaremaast ei tehta reklaami mujal maailmas. Kui oleks reklaami rohkem ,oleks ka reisijaid. Näiteks Saaremaa oopera päevad. Selle reklaam oleks vöinud olla suuremates välismaa ajalehtedes ja oleks vöinud ka olla valmis turisimipakette oopera päevadele tulemiseks.
Saaremaa vöiks suviti korraldada öpilastele eesti keele kursuseid, nii kui EF -firma teeb üle maailma, kus öpilased öpivat 2 nädalat-3 kuud kogu suvi ja elavad inimeste juures kodus.
Ka lossi ja sellega seotuid rüütlite sündmusi vöiks müüa nii kui Lego Land Taanis ja Pipi Pikksuka maa Rootsis.
Ka Kaali meteoriidi kraatriga vöiks leiutada midagi pönevat sellega seotud, et turistid tuleksin siia.
Saaremaa reklaami ei näe kuskil välismaal. Teised maad, kes reklaamivad, sinna ka inimesed söidavad puhkama.
Ka Lossi pargis vöi mujal Saaremaal vöiks korraldada suuri noorte kontserdeid, kuhu tuleks vaatajaid kogu maailmast.
Tee ei tee midagi Saaremaa reklaami jaoks ja ainult istute käed süles, ootamas, et need turistid nüüd ise tuleksid ja leiaksid selle Saaremaa.
See Saaremaa sündmuste ajaleht on kena, kuid saatke see ka köikidele TV ja lehtede toimetustele.
Kirjutage jutt soome keeles koos piltidega Helsingin Sanomille Saaremaast ja selle loodusest ja ka oopera päevadest!
No statistikat mõjutavad ikka viletsamalt täituvad kohad, mitte need kellelt intervjuu võeti. Kahjuks ei näe siin 86%?! turuliidri (500 kohta), kommentaare ja paljude teiste kohtade kommentaare veel. Piisab kui seal valitseb tühjus on statistka juba oluliselt muutunud.
Saaremaa kaunis paikka mutta proomu matka ja HUONO palvelu ja hinta laatusuhde ovat suurin ongelma.Lapsiperheille ei ole mitaan aktiviteetteja,turistin nakokulmasta POROajattelu ei ole myoskaan kovin mairittelevaa. Ehdottaisin otttakaa parnun kaupingista mallia miten hoidetaan kesan yritykst ja siten tulisi ehka enemmman turisteja.
Saaremaalla ovat erittäin kauniit rannat, hiekkarannat, joita ei löydy Espanjasta. Oletko koskaan ollut Karu järv eli Karhun järvi nimisellä järvellä? Siellä vesi on kristallinselkeä ja puhdas hiekkapohja.
Minusta Saaremaa on hyvin leppoisa ja rauhallinen paikka lapsiperheille. Metsät ovat kauniit ja ilmastokin on lämpimämpi kuin Suomessa. Se mikä Saaremaan asukkaille on kylmä sää, on suomalaisille upeä lämmin kesäsää. Myös aurinko ei ole niin vaarallista kuin Etelä-Euroopan maissa. Lapset voivat vapaasti koko päivän leikkiä hiekkarannoilla. ja iltaisin on myös aina konsertteja Kuressaaren linnan pihalla.
Saaremaalla myös kahvilatuotteet kuten leivokset ja jätskit ovat halvempia kuin Suomessa; ja muitakin tuotteita saa periaatteessa halvemmalla kuin Suomessa.
Saaremaalla on ratsastuspaikkoja lapsille ja lisäksi upea linna, johon voi koko perheen kanssa mennä seikkailemaan.
Ahah, Saare- ja Muhumaa majutusasutustes registreeriti maikuus 23 018 ööbimist, mis on viimaste aastate üks viletsamaid näitajaid ja koguni 12,3 protsenti vähem kui mullu mais.
Eelnevas lauses on kogu kirjutise tegelik võti – sõna REGISTREERITI.
Kui kirjutises kajastatud majutuse pakkujad arvavad, et erilist turistide arvu langust nemad enda asutustes küll ei tähelda ja seda eriti muu eestiga võrreldes ning olukorral pole midagi viga peale ilma paranemist, siis Saarte Turismiarenduskeskus MTÜ juhataja jutt on jälle sisult MTÜ olemasolu õigustamine ja ümber nurga selle Saarte Turismiarenduskeskuse õnnetu Saaremaa Brändi haipimine.
http://www.saartehaal.ee/2011/05/12/saaremaa-brand-pole-oiget-hoogu-veel-sisse-saanud/comment-page-1/#comment-62360
Kui aga ilkuda, siis turismi osakaal Eesti SKPst on 5x suurem, kui põllumajandusel. Põllumajandusministeerium meil on, turismiministeeriumi ei ole. Riigil on raha aga vaja ja tõsteti ka majutusteenuse käibemaks maksimumi peale. Eks see ole ka üks põhjustest, miks registreeritud ööbimiste arv ja tegelik ööbimiste arv erinevad kogu elukalliduse tõusu tingimustes.
Kahjuks asjaosalised ei vaata ega ei loe kliente vaid raha aga nagu soomlased siin eespool kommenteerivad ei vasta raha sellele mida nad saavad. Kõik läheb ikkagi firma omanikust ! Peab tödema et neile ei ole tähtis kui vaid enda heaolu . Olen saanud Saaremaalt palju negatiivset teenendust ja kaasaarvatud firmade omenikelt. Suhtlemine võõraste inimestega ja klientidega jätab väga palju soovida, ei tutvustada ennast ja jutu lõpuks visatakse viisakalt telefon kinni!! Ja lõpuks soovitan naeratada,tervitada ja arvestada ka teistega.
Saarlasena neid komme päris valus lugeda,aga tõsi ta on,et miks peaks turist tulema paika,kuhu puudub korralik lennutransport. Miks peaks turist tulema siia kui toidu kvaliteedi ja hinna suhe ikka täiega paigast ära,peale selle vist tõesti alamakstud teenindajad,kes teevad seda tööd vastu tahtmist.Miks peaks turist tulema siia kui SPA-de ja majutusasutuste hinnad kõrged.Sõidan parem Leetu või kaugemale euroopasse,milleks tulla siia. Olen palju rootsis ringi sõitnud ja ei ühtegi reklaami saaremaa kohta. Muideks rootslased hästi ei tahagi siia tulla,sest odavama raha eest saab minna lõunaosariikidesse.
miks mina pean tulema tagasi Saaremaale, kui liidrist spa hotelli enam öösel sisse ei saa!!!!?? Toa eest võin maksta aga käitutakse nagu alaealisega,pärast mingit kellaaega (sellest isegi ei informeeritud) klienti sisse ei lastud. Siin on koht kus tõsiselt mõelda. Tegu on siiski hotelliga, mitte järelvalve asutusega. Piinlik lugu.
Köige pealt peab wc:d pesema puhtaks. Potid on seest pesemata, ei kasutatud pesuainet ja harja pottides.
Ise ma ei ole näinud viletsat teenindamist. Tüdrukud on söbralikud ja teenindavad hästi. Kuid olen tähele pannud selle, et vanad mehed on noorte tüdukute järgi.
Otsin just Saaremaa Suvi ajalehe kaardilt militaarobjekte ja näen vait ühte seda Steblevi patareid aga tean, et kuskil Ninase poolsaarel peaks ka suurtüki aluseid olema ja ka komandopunkt ning elektrijaam aga ei leia. Kammisin aerofotolt terve poolsaare läbi ja ei paista ka sealt, äkki otsin valest kohast!
Vot selline on Saare turism!
Kulla sõber, iga vana komandopunkti või piirivalvekordonit ei jõua ju lehes ära trükkida, kõik võpsik neid täis.
Pole hullu kehva ilmaga ei jagu külastajaid ka Pärnu hotellidesse, ilm on süüdi, mis siin saarel toas ikka kükitad, isegi Egiptus läheb asja eest ….
Keegi pole rääkinud vanast piirivalve putkast vaid analoogsetest kahurialustest nagu Steblevi patareis.
Kui ei tea asukohta, ära kobise!
Mis seal vahet on?
Miks peaks mingi kahurialus olema parem, kui piirivalveputka – ühed militaarobjektid mõlemad?
ja issand küll, Saaremaa Suvi ajalehe kaardil pole isegi kõiki käpaliste asukohti näidatud!!! ;)
Miks ei taha tulla? Vist ikka sellel põhjusel, et teenuste kvaliteet on kohati alla igasugust arvestust. Näiteks Rüütli SPA, mis algaastail oli tõeliselt hea koht on muutunud nõukaaegseks ühissaunaks. SPA osa on must ja kasimata. Seadmed ei tööta, valgustid katki ja põlenud. Kapid on roostes ja mölkis. Veetemperatuur basseinides madal ja ei vasta seinale kirjutatule. Kummalisel kombel on hakatud temperatuuritabelile lisama kuupäeva, mis on kirjutatud nii segaselt, et pole mõista, mis päeva mõõtmise ajal silmas peeti. Selline jama jätab mulje kliendi petmisest. Muide, kerise temperatuuriga hoitakse kokku ja tulemuseks on leiliruumi ülemäärane niiskus ning küttekehade rikked, duššisegistid on katki. Kõikjalt paistab vastu äärmuslik säästmine. Talvel ei töötanud kuid üks õnnetu kell ujula seinal. Võtnud see siis lihtsalt maha! Selline säästmine tuleks koheselt peatada ja selle asemel see maja kinni panna. Praegusel kujul jääb küll selline mulje, et omanik “piinab” maja selle hetkeni, kui see kokku vajub või kinni kästakse panna.
Kujutan ette et omanikud ei käigi hotallides ega tea ja ei huvitagi neid missuguses korras need on. Nad on endale suured villad valmis ehitanud ja neid TAVAINIMESE vajadused ei huvita. Peaks ikkagi meeles pidama seda et suur tükk teeb suu lõhki…..
et teha oleks palju ja väga palju, kuid meie ühiskond on lagunemas, räämas ja igaüks vaatab ise kuidas hakkama saab!
Kuid pisivead saaks parandeda kiiresti. NR 1 oleks vaja pidada korras see mis meil on. NR 2Alevikude läbi- või sissesõidud on nagu nõukaajalised!! On vaja arhitekte kelle abil saaks need uusitud.NR 3 Kirikute ja muude ajalooliste ehitiste ümbrused on korrast ära ja müürid katkised, jne. NR 4 teenendavale personalile on vaja saada koolitust ,klientidega suhtlemiseks. NR 5 Ära peta teisi kui ei taha ise tulla petetuks. JNE.
Kellel ikka midagi pakkuda on,ei see kundedest puudust tunne. Sooja vee ja seebi pärast saarele küll tulema ei hakka.Ja külarahval pole turistidest halligi,tulgu,ärgu tulgu.Ongi vähem sodi ja sitta metsas,põldudel.
Sitta neist SPA-dest ja purukspekstud pargilaternatest, peaasi, et golfiväljak niidetud ja hooldatud oleks.
“Heale arvajale”,kellele artilkis viidati:
Mul on siiralt hea meel kui selliseid tigedaid, kadedaid ja pahasoovlikke inimesi meie armsale saarele vähem satuks.
Isiklik kogemus kahjuks olemas…
Aga pererahvast austavaid ning viisakalt käituvaid külalisi ootame endiselt.
Olen juurtelt saarlane. Natuke kurb on lugeda neid negatiivseid kommentaare.
Satun küll kodusaarele harva aga tunnen,et olen seal ikka ja alati oodatud ja kohanud ainult sõbralikkust, samuti minu tutvusringkonnast ei ole ma kuulnud Saaremaa kohta midagi halvustavat. Eks see sõltubki eelkõige inimesest,millise eesmärgi ja häälestatusega kuhugile minna.