Miks turistid ei taha Saare- ja Muhumaale tulla? (22)

Oma 11. juuli uudises “Hotellikülastajate arv jätkuvalt languses” kirjutasime, et ehkki Eestis tervikuna on hotellikülastajate arv käesoleva aasta esimesel viiel kuul mullusega võrreldes jätkuvalt tõusnud, on olukord Saare maakonnas vastupidine. Saare- ja Muhumaa majutusasutustes registreeriti maikuus 23 018 ööbimist, mis on viimaste aastate üks viletsamaid näitajaid ja koguni 12,3 protsenti vähem kui mullu mais.

Uudise kohta saadetud kommentaaris küsib varjunime Meieoma taha peituv lugeja: “Aga miks peaksid inimesed üldse Saaremaale tulema?”

End Trummariks nimetav inimene kirjutab: “Teenindaja ei austa iseennast ja seeläbi ka teenindatavat”. Arvaja lisab: “Hinnatase sama või kõrgem, suve paar nädalat (kui sedagi), alamakstud teenindajad, kelle nägudel peegeldumas tülpimus ning tüdimus. Kauplustes odav Hiina sodi, söögikohtades kiirtoidud. Ja kõige tähtsam – turist ootab mõistvat suhtumist oma soovidesse ja probleemidesse. Aga milliseid probleeme suudavad lahendada inimesed, kelle elu on kordades suurem probleem selle õnnetu turistiga võrreldes?. Ja nii käiaksegi vaid korra. Kes on tahtnud, on käinud-näinud. Ju siis pole põhjust rohkem tulla. Saarlased võiksid enestele teadvustada ühte tõsiasja – Teie “eripära ning eksootilisus” on suuresti Teie peades olev soovunelm. Ei ole siin mingit eksootikat ega eripära.”

“Hea arvaja!” lisab: “Saarlased on küll uhked oma päritolu üle, kuid ahned, õelad ja teistega absoluutselt mitte arvestavad. Olen seda kõike omal nahal tunda saanud.”

“Muhv” küsib: “Mis siin uut ja huvitavat on? Mitte midagi, mis masse köidaks! Näen ju oma tuttavatest mandril, kõik tahavad kuhugi minna, aga nimekirjas pole kahjuks Saaremaad. Võtke või Kuressaare linn, kas siin on midagi uut ja huvitavat, mis turiste siia meelitaks?”
Ja nii edasi ja nii edasi.

Uurisime, mida arvavad olukorrast need, kes turismiäriga seotud.

Jaana Palu,
Vanatoa turismitalu juhataja:

See artikkel hotellikülastajate vähesusest oli liiga ennatlik. Maikuus oli veel suhteliselt külm, nende tulemuste analüüsimisega peaks ootama veel natuke. Kui ilusad ilmad tulevad, tulevad turistid ka. Üks põhjus oli kindlasti ka masu, inimestel ei olnud raha reisimiseks.
Ma ei usu, et asi on selles, et turistid lähevad ainult Tallinna. Pigem arvan, et meie siseturism on suhteliselt kallis inimese jaoks – saad ju reisi välismaale suhteliselt sama hinnaga. Ja oleneb inimese elukorraldusest ka, mida ta puhkuseks peab. Mõni tahab just autoga mööda maad ringi sõita ja erinevaid kohti näha. Mina külastajate puuduse üle ei nurise.

Toomas Leis,
GO SPA tegevjuht:

Arvan, et turistide vähesuse esimene põhjus on see, et ei ole suve. “Terve ülejäänud Eesti”, kus külastajate hulk kasvas, on aga suures osas Tallinn, mida suvi vähem mõjutab.
Arvan, et Rootsi inimeste arv vähenes, kuna Rootsi vahet enam lennuk ei käi.
Võib ju nii olla, et paljud turistid ei jõua Tallinnast Saaremaale ja teistesse väiksematesse kohtadesse, aga kui siin on juba mitu aastat järjest see trend suunaga allapoole olnud, on see põhiliselt soomlaste segmendi tõttu. Ilmselt on eelkõige Soome vanemaid pensionäre oluliselt vähem. Tegelikult on näha ka, et turiste on vähem: tänavad, väiksemad poed ja kohvikud on tühjad kohe.

Külastajate arvudest peaks pikemas ajavahemikus rääkima, analüüsima regiooniti, mitte Eestit tervikuna. Tõstamaad, Tallinna ja Sõrvet ei saa väga võrrelda, kõik on erineva eripäraga, kõikjal on erinev kliendi-sihtgrupp.
Meil on siin päris palju neid spaahotelle, mõned neist on rohkem soomlastele orienteeritud, nende esised on ka päris tühjad olnud. GO SPA-l on küll olnud täituvus parem kui eelmisel aastal, kõik tulemused on paremad. Meil mingisuguseid suuri muutusi ei ole kliendimiksis ka olnud. Eestlasi ja lätlasi on alati kõige rohkem olnud, need on suurem sihtgrupp, soomlasi on alati vähem olnud.

Maakonna juhtidel on nüüd aga võimalus mõelda, mida teha turistide ligitõmbamiseks, eriti, kui ülejäänud Eestis on see näitaja kasvanud. Ainult ilmade paranemist ei saa ka ootama jääda. Vaevalt, et kõik ainult ilmas kinni on. Rootslasi ja soomlasi ilm nii väga ei mõjuta, hoopis kohalikku turgu. Siin on ikka rohkem põhjuseid, kas turustruktuur on muutumas või hoopis midagi muud.

Terje Nepper, 
Arensburg OÜ tegevjuht:

Ma ei oskagi öelda, miks on Saaremaal hotellikülastajatega sellised lood. Ilmselt on süüdi halvad ilmad. Meie hotellis küll ei ole külastajate arv langenud võrreldes eelmiste aastatega, pigem on juunis tõusnud. Usun, et ka juuli tulemused ei jää eelmisele aastale alla. Meil läheb kõik praegu ülesmäge. Külastajatest on eestlasi, nagu ikka, umbes pool, teisel kohal on soomlased, kolmandal sakslased.

Probleemile lahendust ei oskagi kohe pakkuda. Ilma ju muuta ei saa. Suur hulk linnast väljas olevaid kohti kannatabki ilmselt halva ilma tõttu. Kui golfiväljakul golfimaja tööle saaks, tuleks golfituriste välismaalt juurde. Minu arvates on Saaremaal aga kõik hästi.

Kaira Kivi, 
Saarte Turismiarenduskeskus MTÜ juhataja:

Kuna andmed peegeldavad hetkel aasta esimest viite kuud, siis ilm pole nende numbrite puhul kindlasti määrav. Küll mängib see aga rolli puhkusekuu juuni numbrite puhul: Saare maakonna põhilised külastajad on puhkuseturistid lähiriikidest ja siseturistid, kelle reisieelistusi ilm oluliselt mõjutab.

Vaadates esimese 5 kuu numbreid meie maakonnas tervikuna, siis siseturistide osakaal on tõesti kukkunud, kuid kasvanud on välisturistide osakaal ja seda eelkõige lätlaste arvel. Viimased aastad on siseturistide osakaal maakonnas püsinud stabiilsena, välisturistide osas oli eelmine aasta aga väga positiivne. Tervikuna on üldine langus selle aasta esimese viie kuu põhjal ca 3–4%. Järeldusi saame aga teha siis, kui suvekuud ehk turismi kõrghooaeg möödas. Kui vaadata eelmise aasta Eesti turismistatistikat tervikuna, siis vaatab vastu karm reaalsus – Tallinn on tublilt turistide osakaalu kasvatamas ja seda suuresti ka Lääne-Eesti arvelt. Milles on põhjused, kas nõrgas pakkumises, hinna-kvaliteedi suhtes? See tuleb üheskoos ettevõtjatega nii maakonnas kui Lääne-Eesti regioonis tervikuna välja selgitada ja vastavalt tegevusi korrigeerida, et konkurentsis püsida.

Kindel on see, et konkurents sihtkohtade turunduses tiheneb. Võidavad mitte ainult nutikad turundustegevused, vaid piirkonnad, kus tugevalt tegeldakse üheskoos ka tootearendusega, sh teenuste kvaliteediga.
Pole ju määrav ainult külastajate hulk, vaid teenused, mida nad on nõus tarbima nende ootustele vastava hinnaga. Saare maakonna puhul on korduvkülastajate osakaal suur, mis tähendab seda, et teenuste arendamisega tuleb tegeleda pidevalt, et kliendi ootustele vastata ja neid ületada.

Esta Alev, 
Kipi-Koovi matkakeskuse perenaine:

Ilmselt on asi ikka ilmas. Ja kõige lihtsam on ju tulla üle lahe Tallinna niiöelda vodkaturistiks, ma ei tea küll, kui palju neid käib siin praegu Soomest.

Seda külastajate statistikat suurendab praegu kindlasti Tallinn. Ei sõideta kaugematesse nurkadesse. Autobensiin on kallis ja Saaremaale pikk maa. Kindlasti olukord muutub, kui ilmad ilusamaks lähevad, sest meil jäid samuti vihmaste ilmadega mõned broneeringud lühemaks ja inimesed vaatasid, et mida on siin vihmaga teha. Ega ilmataadi vastu saa. Kohati on ilmaga aga nii, et kui on väga ilusad ilmad, on enamus põõsa all – telgis. Eks halb ilm toob pigem majutuskoha otsijaid juurde, aga kui pidevalt on halb ilm, siis ilmselt ei hakata nii kaugele tulema.

Mina külastatavuse üle igatahes ei kurda. Täna on kohe täiesti täis. On Soome grupp, Eesti oma ja muid ka. Soomlasi on küllalt palju, sakslased alles lahkusid. Eestlasi oli varem vähem. Meie puhkused hakkavad ju umbes viiendast juulist, selline statistika on küll, vähemalt Saaremaal on seda näha.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 438 korda, sh täna 1)