Maavalitsus soovib jätkata peremehena (7)

Kuigi võõrandamine tähendaks, et maavalitsuse kasutuses olevate hoonete haldamise ja korrastamise eest hoolitseks Riigi Kinnisvara AS, ei soovi Saare maavalitsus otsustaja staatusest nii pea loobuda.

Maavalitsusele saadetud kirjas nentis siseministeeriumi kantsler Tarmo Türkson, et rahandusministeeriumi ettepanekul rakendati riigi kinnisvarastrateegia, mille eesmärk on saavutada muuhulgas senisest parem kinnisvarakeskkonna areng, korrashoid, põhjendatud otsuste tegemine ressursside piiratuse tingimustes ning riigieelarveliste vahendite ja võõrkapitali optimaalne kasutamine.

Läinud aastal alustaski siseministeerium hoonete omandi üleandmist Riigi Kinnisvara AS-ile (RKAS) ning üleandmised on plaanis lõpetada selle aasta lõpupoole.

Tegeleks ka üürilistega

Maavalitsustest ühinesid hoonete üleandmisega nt Hiiu ja Rapla maavalitsus, kelle haldushoonete omand läks RKAS-ile üle aasta alguses. Paljud teised maakonnad on sarnaselt Saare maavalitsusele aga ära öelnud.

Kinnisvarastrateegia kohaselt tagab RKAS näiteks võõrandatud hoonete korrastamise ning nendes valitseva töökeskkonna parandamise. Niisamuti planeerib siseministeerium hoonete jaoks vajalikud summad üürnike eelarvesse. Hoonete üleandmisel hakkaks vakantsete pindade väljaüürimisega tegelema RKAS.

Tarmo Türkson rõhutas, et vastavalt riigi eelarvestrateegiale ei nähta ministeeriumite ja seega ka maavalitsuste eelarvetes ette vahendeid hoonete remontimiseks, mistõttu juhul, kui hooneid RKAS-ile üle ei anta, tuleb igal asutusel leida remondiks vajalik raha oma teiste tegevuste arvelt.

“Hoonete korda tegemiseks, eelarveliste vahendite ning tööjõu efektiivsemaks kasutamiseks palume tõsiselt kaaluda siseministeeriumi omandis ning maavalitsuse kasutuses olevate hoonete üleandmist RKAS-ile 2012. aasta lõpuks,” kirjutas Türkson.

Poleks eriti otstarbekas

Saare maavalitsus pole nende kasutuses olevate hoonete võõrandamisest vähemalt lähemas tulevikus huvitatud. “Saare maavalitsus ei soovi 2012. aastal üle anda RKAS-ile maavalitsuse kasutuses olevaid hooneid,” nentis siseministeeriumile saadetud vastuskirjas Saare maasekretär maavanema ülesannetes Jaan Leivategija.

Saarte Häälele selgitas Leivategija, et Lossi ja Kitsal tänaval asuvate hoonete üleandmiseks puudub neil praegu igasugune vajadus. Jaan Leivategija sõnul ei pruugi see aga lõplik otsus olla, sest täiesti viimase sõna õigus on siiski siseministeeriumil. “Suure tõenäosusega mõne aasta pärast, ma arvan, need hooned antakse üle,” tõdes ta.

Kuni maavalitsusel pole vajadust suuremateks investeeringuteks ning ka tühja pinda hoones ohjeldamatult üle pole, soovib Saare maavalitsus Leivategija kinnitusel olla siiski ise oma majas nn peremeheks, mitte üürnikuks. “Valitsus küll annaks üüri tasumiseks raha, kuid tingimusi hakkaks seadma RKAS, seda kuni ruumide kasutamiseni välja,” selgitas maasekretär. Seejuures ei saaks maavalitsus oma sõna sekka öelda, kellele ja mis tingimustel RKAS vakantseid pindu välja võiks üürida.

Maavanem ei tohiks olla majavalitseja

Siseminister Siim Kiisleri sõnul viiakse riigi kinnisvara-strateegia ellu 2015. aastaks märksõna järk-järgult all. Sisuliselt tähendab see, et kui praegu maavalitsuste hooneid RKAS-ile üle ei anta, siis ühel hetkel juhtub see ilmselt siiski. Päris sunniviisiliselt ja järsult hooneid siiski võõrandada ei taheta, vaid oodatakse maavanematelt endilt otsust.
Need maavalitsused, kes praeguse seisuga on olnud nõus hooned võõrandama, saavad ülejäänutele ministri sõnul näiteks, kuidas asjad saavad olema, kui hooned RKAS-ile kuuluvad. Nõnda peaks ülejäänutel olema lihtsam võõrandamisega nõustuda.

Seda, et maavalitsuste sõnaõigus n-ö üürilise staatusesse sattudes ülejäänud rentnike valikul majja kahaneks, ministri sõnul peljata pole tarvis. “Ma eeldan, et RKAS langetab otsuseid vastutustundlikult, ka seal on inimesed, kes töötavad ikkagi riigiasutuste huvidest lähtuvalt,” kinnitas Siim Kiisler Saarte Häälele.

Ühtepidi on see tema sõnul rõõmustav, kui maavalitsusel on võimalik korraldada nt üürnike leidmist maavalitsuse hoonesse, kuid see ei tohiks saada liialt palju tähelepanu teiste, maakonna rahva jaoks oluliste tegevuste arvelt. “Maavanemad ei tohi muutuda majavalitsejateks. Maavanema töö peab olema laiahaardelisem,” rõhutas Siim Kiisler.
RKAS-i Lääne piirkonna haldusjuht Heldur Heinsoo kinnitas maavalitsuste rahustuseks Saarte Häälele, et päris igaüht nad maavalitsuse hoonetesse vakantsetele pindadele nagunii ei võtaks, mistap ses osas muretsemiseks pole põhjust. “Eelistame ikka ja alati avalikku sektorit,” kinnitas ta. Kui avalikust sektorist pole aga kedagi pinda otsimas, siis kaalutakse ka erasektorile pinna rentimist, kuid sealgi saab sõel väga tihe olema. Rendihindade osas arvestatakse kohalikke olusid ning olemasolevat rendihindade taset.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 886 korda, sh täna 1)