Batuudiõnnetusi juhtub aina rohkem (2)

Üha rohkem on neid kodusid, kus õue meelelahutuseks üles seatud batuut. Kuressaare haigla meedikute sõnul on rohkem ka lapsi, keda haigla on pidanud batuudil saadud traumade tõttu aitama.

“Erakorralise meditsiini osakonna meedikute sõnul on tõepoolest sagenenud pöördumised seoses kukkumisega batuutidelt,” ütles haigla ravijuht Reet Tuisk. “Eriti murelikuks teevad batuudid, mis on üles seatud avalikes kohtades. Üks batuudilt kukkunu on saanud ka luumurdusid.”

Täpseid arve, kui palju on haigla poole pöördutud just batuudiõnnetuste tõttu, Tuisk siiski välja tuua ei osanud.

“Haigla elektrooniline infosüsteem jagab traumad välispõhjuste alusel vastavatesse kategooriatesse ja seetõttu ei väljendu siin, kas laps kukkust just näiteks batuudilt,” tähendas Tuisk.

Haigla infosüsteemist saadud andmete põhjal pöördus 1. maist 10. juulini haiglasse abi saamiseks 261 last vanuses 0 kuni 15 aastat. Kuni 5-aastaseid lapi oli nende seas 79, 5–10aastaseid 81 ning 10–15aastaseid 101.

Pöördumiste põhjusteks olid kukkumised ja libisemised nii tasasel maal kui ka erinevatelt kõrgustelt, kokkupõrked liikumatute ja liikuvate esemetega, sporditegemisel ja jalgrattaga sõitmisel saadud vigastused. Samuti olid lapsed viga saanud mänguväljakute rajatistel nii kodus kui ka avalikes kohtades. Veel olid abiotsimise põhjuseks putukahammustused, võõrkehade sattumine silma ja naha alla, kukkumised puu otsast, kukkumised kodus voodist, kaklustel saadud vigastused jne.

Kui kuni viieaastaste mudilaste seas oli enim pöördumisi seoses libisemisega-kukkumisega samal tasapinnal (11 juhul), siis 5–10aastaste laste hulgas oli need võrdselt esindatud mänguväljakul saadud vigastustega (mõlemal puhul 15). 10–15aastaste seas tuli enim ette sportimisega seotud vigastusi (15), vaid veidi vähem oli mänguväljakul saadud traumade tõttu abi otsinuid.

“Valdavas enamuses on traumajärgsete vigastuste ravi piirdunud ambulatoorse raviga,” lausus Reet Tuisk.