Tuugenist on saamas rahvavaenlane (13)

Tuugenist on saamas rahvavaenlane

MAASTIK TUULIKUTEGA: Õhust avanev vaade Salme tuulepargile. Foto: Raul Vinni

Kihelkonna valda Vedruka külla plaanitakse rajada kaks tuulegeneraatorit. Viimasel, juunis toimunud vallavolikogu istungil volinikud planeeringu eelnõu ei kinnitanud, sest külaelanikud seisavad tuulikutele kahel käel vastu.

“See on väga lihtne, volikogu ei andnud nõusolekut algatada detailplaneering tuulepargi rajamiseks,” sõnab Kihelkonna vallavanem Raimu Aar-dam.

Vallavalitsus valmistas volikogule juunis ette eelnõu projekti planeeringu algatamiseks, ent pärast pikka kaalutlust jäi volikogu seisukohale tuuleparki mitte rajada.

“Detailplaneeringu vastuvõtmise poolt oli üks ja vastu seitse häält,” ütleb volikogu esimees Rene Reinsoo. “Kuna volikogu liikmed esindavad kohalikke elanikke, siis volikogu liikmete ülekaalukas vastuseis on tõenäoliselt proportsioonis ka kohalike elanike enamuse seisukohaga.”

Vedruka külas elab paarkümmend inimest.

Tuulegeneraatorite arendaja Prooton AB OÜ alustas planeeringut kahe 1,5 MW võimsusega tuulegeneraatori püstitamiseks tänavu veebruaris.

Tuulikute mastikõrgus on kuni 90 m. Üks tuulegeneraator hakkaks kõrguma Simmu-Metsa ja teine Simmu-Mihkli maaüksusel. Kinnistud kuuluvad Holger Kukele, kes on Prooton AB OÜ juhatuse liige.
Lähimad elamud asuvad planeeringualast umbes kilomeetri kaugusel.

“Keskkonnaametilt on saadud kinnitus, et planeeringuga kavandatava tegevuse elluviimisel ei ole eeldatavat olulist negatiivset keskkonnamõju kaitstavatele loodusobjektidele ja seega ei ole ka planeeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine vajalik,” kinnitab Saare maavalitsusele saadetud kirjas maaomanik ja arendaja Holger Kukk.

Ta lisab, et ka kaitseministeeriumilt on saadud nõusolek. Seepärast teeb ta oma firma nimel ettepaneku lisada Simmu-Metsa ja Simmu-Mihkli maaüksus Saare maakonna tuuleenergia teemaplaneeringusse kui sobivad alad kahe tuulegeneraatori püstitamiseks.

Kohalikud ei poolda

Arendajad plaanivad planeeringuvaidluses abi saamiseks lähiajal pöörduda Saare maavanema poole.
“Kui maavanem leiab, et volikogu otsus on seadusega vastuolus ja teeb sellekohase kirja, siis loomulikult võtame küsimuse volikogus uuesti arutusele,” kinnitab Reinsoo. Tema sõnul oli tuuleparkide maakondlik kava arutlusel ja kooskõlastamisel volikogus ka eelmise aasta kevadel.

“Maakondliku planeeringu järgi ei ole Kihelkonna valla territooriumile tuulegeneraatoreid planeeritud,” sõnab Rene Reinsoo. Seega on planeeringule punase tule näitamine sisuliselt volikogu eelmise aasta otsuse kordamine.
“Kui on välja kujunenud vastaliste aktiiv, siis ka need, kes on poolt, ei julge oma poolthäält öelda,” sõnab Eesti tuuleenergia assotsiatsiooni juhatuse esimees Martin Kruus, kelle sõnul on küsimus ainult selles, kas arendaja suudab läbirääkimisi pidada ja kokkuleppeid sõlmida.

Negatiivne mõju

Kuna kohalikule omavalitsusele ei laeku ressursimaksu ega osa tuludest, võib öelda, et tuuleenergeetika arendamine avaldab kohalikule omavalitsusele pigem negatiivset mõju.

Reinsoo sõnul ei ole ühtegi tulihingelist tuulikute pooldajat siiani tema kui volikogu esimehe poole pöördunud.
Kihelkonna volikogu liige Tiina Ojala põhjendas detailplaneeringule vastu hääletamist sellega, et on paljude inimestega vesteldes jõudnud järeldusele, et osa Saaremaast peaks olema tuulegeneraatoritest põhjustatud mürast vaba.

“Nende inimeste, kelle maa sinna (tuulegeneraatori) lähedusse jääb, maa väärtus ju väheneb ning see ala on kahe olulise kaitseala vahel ja ka Vilsandi saar paistab juba läheduses,” räägib Ojala.

 

Vastuoluline tuuleenergia

Pöide valla endine planeeringute spetsialist Gerri Grünberg viitab valla üldplaneeringu tuuleenergeetikat puudutavas käsitluses Portugalis läbi viidud vibroakustiliste mõjude uuringutele, mille kohaselt peavad tervisele kahjulike mõjude minimiseerimiseks kuni 2 MW võimsusega tuuleturbiinid olema elamutest vähemalt 2 km kaugusel. Tavaliselt asuvad nad elamutele liiga lähedal.

Gerri Grünberg viitab, et tuulikute akustilised karakteristikud sisaldavad nii inimkõrvale kuuldavaid kui ka kuuldamatuid komponente, mis põhjustavad unehäireid, stressi ja teisi vaegusi, mis viivad kogu organismi haigestumiseni.
Gerri Grünbergi sõnul muudetakse iga generaatori 1 MW kohta tööstusmaaks umbes 20–30 ha maad. Sõna “tuulepark” on eksitav, sest tegelikult on tegemist tööstusmaastikuga.

Lisaks käib koos tuuleparkide arendamisega puhta ja rohelise energia reklaam. Inimestele, kes elavad tuuleparkidest kaugel, eelkõige linnades, avaldab selline reklaam tugevat muljet, aga nendele, kes elavad tuuleparkide vahetus läheduses, põhjustavad need mitmeid hädasid.

Tavaliselt räägitakse tuulegeneraatorite keskkonnamõjuga seoses lindude häirimisest ja hukkumisest kokkupõrkel suure kiirusega liikuvate tiivikulabadega, Gerri Grünbergi väitel aga on selgunud, et tuuleparkide töölehakkamisel lahkuvad lähiümbrusest paljud loomad ja linnud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 167 korda, sh täna 1)