Kuidas taastatakse Kuusnõmme (1)

Vilsandi rahvuspark on Saaremaa üks loodusrikkamaid kohti. Paraku on pealetungiva võsa ja pilliroo tõttu hakanud kaduma kaunid rannikuvaated.

Rahvuspargi alal Kuusnõmme poolsaarel on inventeeritud väga mitmekesine loodus, kus vahelduvad metsakultuurid, vana pargi põlispuude grupid, külvatud männitihnikud, kadastikud ja rannaniidud. Lisaks on poolsaarel leitud mitmete kaitsealuste käpaliste väga esinduslikke kasvualasid. Seda, et Kuusnõmme poolsaar vajab hooldavat kätt, on märganud paljud, kes läbi Käkisilma Vilsandile liiguvad.

Pikemat aega, alates 2009. aastast raiutakse Vilsandi rahvuspargis Kuusnõmme piirangu- ja sihtkaitsevööndis võsa. Mõned aastad tagasi kavandatigi poolsaare taastamistööd, mis algasid rannaniidul karjatamiseks karjaaia rajamisega ja esimeste võsaraiumistega. Keskkonnaametis valminud Vilsandi rahvuspargi kaitsekorralduskava näeb ette poollooduslike koosluste taastamist ja hooldamist.

Kuna rannaniidule tungib mänd, siis on selle leviku kontrolli all hoidmiseks ette võetud harvendamistööd. Samuti harvendatakse liialt kinni kasvanud käpaliste kasvukohti – kaunis kuldking, valge ja punane tolmpea vajavad kasvukohaks kas poolvarjulist või lagedat ala. Võsaraie eesmärk on parandada valgustingimusi. Ala kinnikasvamisel ja võsastumisel võivad käpaliste arvukus ja taimestiku liigirikkus langeda.

Paraku ei võimaldanud selle aasta kevadine pehme maa raietöid lõpetada ja oksad ning ladustatud tüved jäid välja vedamata. Äsja toimunud noorte looduskaitsjate laagri õpilased tulid appi, et käsitsi vabastada raiejäätmetest eriti lopsakad käpaliste alad. Metsamaterjal koristatakse alalt kohe pärast lindude pesitsusaja lõppemist, mil see ettevõtmine on loodusele kõige ohutum.

Vanad huvitavad metsakultuurid ja pargifragmendid Kuusnõmmes aga säilitatakse kui pärandkultuuri objektid. Ei kavandata täiesti lagedat poolsaart, vaid avatud rannaga, metsatukkadega vahelduvat maastikku.
Rannaniitude ja kõrgemate alade avatuna hoidmiseks on neil planeeritud mõõdukas karjatamine Šoti mägiveistega. Tegemist on vanapärase tõuga, kelle eeliseks on väike kaal. Väike erisurve maapinnale hoiab pehmel pinnasel ära taimestiku liigtallamise, kuid ala karjatamiskoormus ei tohi tõusta üle 0,6 lü/ha kohta, mis tagab õrnade koosluste säilimise.

Taastamistööd on pikaajalised ja võtavad aastaid aega. Kuid juba praegu võib näha, et kariloomad on pilliroomüüri oluliselt piiranud ja meri on hakanud jälle rannast paistma. Vilsandile on ka tähtis, et piirkond oleks visuaalselt nauditav – avanenud vaated ja maaliline rannamaastik.

Töid teeb maa kasutaja MTÜ Ökoabi koostöös RMK ja keskkonnaametiga.

Tatjana Faust
keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni maahoolduse spetsialist,
Kaja Lotman
keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 851 korda, sh täna 1)