Jahipidamise keeld 17 000 hektaril (2)

Jahipidamise keeld 17 000 hektaril

JAHILE! Jahisarve puhub Erki Aavik ja teised Saaremaa jahimehed peavad hoolikalt vaatama, kus nad edaspidi jahti peavad. Foto: Raul Vinni

Mai algul Eesti Erametsaliit MTÜ algatatud eramaadel jahipidamise keelamisega on Saaremaal jahikeelu alla läinud 12 protsenti maakonna pindalast.

Keskkonnaameti andmetel on Saaremaal jahipidamist keelava aktsiooniga kaasa läinud metsandusfirmad Tornator Eesti OÜ, OÜ Vestman Maavarad, Metsamaahalduse AS, AS Fest-Forest ja OÜ Metsagrupp, kes on jahikeelu alla pannud sadu maatükke kogupindalaga 16 937 ha ehk 12 protsenti maakonna pindalast.

Soome päritolu metsandusettevõtte Tornator Eesti OÜ tegevjuht Riido Rosin ütles, et ettevõttel on Eestis tuhandeid hektareid maad, kuid vaid väga vähesed jahiseltsid on küsinud neilt jahipidamiseks luba või nõusolekut jahirajatise tegemiseks. “Meil on olnud juhuseid, kus me läheme oma metsa ja sõidavad mingid džiibivennad juurde, et kes te siin olete ja mis te teete siin meie maal,” rääkis Rosin. “Me ei ole jahipidamise vastu, vaid selle vastu, et need asjad toimuvad omanike teadmata,” lisas ta.

Saaremaal umbes 5000 ha maad omava Tornator Eesti OÜ tegevjuhi sõnul näitab olemasoleva süsteemi nõrkust kasvõi fakt, et jahiseltsidel pole muud võimalust maaomanike kohta infot saada kui ise mööda kinnistusraamatut näpuga järge ajada. Rosina hinnangul võib aktsioonis osalemist pidada tulemuslikuks juba seetõttu, et pärast seda, kui keskkonnamet saatis jahiseltsidele jahikeelualadest katastriüksuste nimekirja, on mitmedki jahiseltsid nende ettevõttega ühendust võtnud.

Maaomanike tahet on raske arvestada

Saaremaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees Margus Mägi ütles, et ehkki maaomanike tahet tuleb austada, ei saa see tegelikus elus lihtne olema. “Kui maaomanik ütleb, et tema maadel ei tohi jahti pidada, siis me peame tegema kõik selleks, et sinna mitte minna,” sõnas Mägi, lisades, et praktikas on keelualale sattumist siiski väga raske vältida, sest keelualadel puuduvad vähimadki tähised. “Me ei teagi, kus need metsad on,” tõdes Mägi, kelle sõnul võiksid maatükid olla looduses tähistatud. “Me ei saa ju seadusega öelda, et igal mehel peab olema GPS taskus ja meil pole ju sellist kaar-tigi, kus kõik oleks peale kantud,” tõdes Saaremaa jahimeeste seltsi juhatuse esimees.

Kaarma vallavanemana töötav Margus Mägi tõdes, et ainuüksi Kaarma vallas on jahiks suletud sadu maatükke. “Mul on siin vallas arvutiprogrammid ja ma saan nad võib-olla ükshaaval välja nokkida küll, aga kuidas tavajahimehele selgeks teha, kuhu ta ei tohi minna. Tundub, et seda on nii võimatu ellu viia, et äkki on see nagu hirmutamine hirmutamise pärast,” pakkus Mägi, kes tõi välja, et keeluaktsiooniga pole liitunud ühtegi eraisikut ega Saaremaa kohalikku metsafirmat.

Kuna jahihooaeg algab alles sügisel, siis praegu jahikeelud mingit olulist mõju ei avalda. Küll aga oleks keelualadel väga negatiivne mõju ajujahtide korraldamisele. Margus Mägi sõnul on ta kuulunud, et era-metsaliit plaanib protestiaktsiooni ajujahtide alguseks oktoobris ära lõpetada.

Eesti Erametsaliidu metsanduse kommunikatsioonijuht Regina Hansen ütles, et Eestis tervikuna on aktsiooniga ühinenud nii firmasid kui eraisikuid, kuid lõviosa jahikeelu alla läinud maadest kuulub firmadele. Ta märkis, et ettevõttel on emotsionaalselt lihtsam oma maadel jaht ära keelata, sest eraisikutele võib jahi keelamine tuua kogukonnas kaasa pingeid. Erinevalt Margus Mägi infost kinnitas Regina Hansen, et aktsioon kestab seni, kuni riigikogus võetakse vastu jahiseadus, mis on vastuvõetav maaomanikele ja suunaks jahipidamist korraldama lepingute alusel. Kui osades Eesti piirkondades pole lepingu sõlmimisega probleemi, siis sageli jahimehed maaomanikuga ei arvesta ega tunne tema valdustes toimetades mingeid piire. “Noorendikes rallitakse ringi ja tehakse trikke, mis ei ole asjakohased,” lausus Hansen, kelle sõnul ei jää maaomanikul sellisel juhul asjade reguleerimiseks muud võimalust, kui jahipidamine ära keelata.

Erametsaliit ei ole rahul, et uue jahiseaduse eelnõu kohaselt tahetakse kehtestada üleüldine jahirendi määr, mis võimaldaks piiratud ulatuses katta ulukikahjustusi ning lisaks luua veel riigi osalusega hüvitusfond omanike omavastutust ületavate kahjustuste piiratud hüvitamiseks. Erametsaliit tahab jahipidamist viia lepingute alusele ning leiab, et ulukikahjude osaline kompenseerimine fondist võtab jahipiirkonna kasutajatelt maaomanikega lepingute sõlmimiseks igasuguse motivatsiooni.

Samuti seisab osa maaomanikke silmitsi ohuga, et alla 5 ha suurusel põllul ja metsaservast 15 m kaugusel asuval põllul ning põllukultuuri toetuste saamise korral jääb ära igasugune ulukikahjude kompenseerimise nõudmise õigus.

Keelualused maatükid leiab maakatastrist

Ehkki mõned jahipiirkonna kasutajad mandril on nõudnud aktsioonis osalejatelt jahipidamist keelava lepingu sõlmimist ja jahikeelu all olevate kinnistute piiride ettenäitamist tegevuslitsentsi omava maamõõtja juuresolekul, leiab erametsaliit, et sellist kohustust ei tule välja ei jahiseadusest ega ühestki teisest õigusaktist. Eesti Erametsaliidu tegevjuht Ants Varblane on seisukohal, et maaomandi piirid on Eesti vabariigis fikseeritud maakatastris kui riigi põhiregistris ja piiride olemasolu või õiguspärasuse täiendava tõendamise kohustus (sh ettenäitamine looduses) maaomanikul puudub. Jahipiirkonna valitseja saab maakatastris registreeritud katastriüksuste asukohtadega tutvuda maaameti poolt hallatava maainfo kaardirakenduse kaudu.

Vältimaks looduses raskesti tuvastatavate piiride ületamist ja ebaseaduslikku jahipidamist maaomandil, kus omanik on jahipidamise keelanud, soovitab erametsaliit jahimaa kasutajal rakendada ettevaatusprintsiipi ja loobuda jahipidamisest paarkümmend meetrit väljaspool maaomandi piiri. Maaomandil, kus jaht on omaniku poolt keelatud, on jahipidamine käsitletav ebaseadusliku tegevusena, mis on karistatav. Kui jahipiirkonna kasutajal on rohkem kui üks kehtiv karistus jahiseaduse rikkumise eest, siis tunnistatakse jahipiirkonna kasutamisõiguse luba kehtetuks, hoiatas era-metsaliit.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 843 korda, sh täna 1)