Eile hommikul avaldati Saaremaa jahimeeste seas puukborrelioosi esinemise tulemused.
Uuringust selgus, et 86 jahimeest 184-st on olnud varem haigestunud puukborrelioosi ning kümnel on värske infektsioon.
“Jahimehed kuuluvad riskigruppi ja antikehade kõrge arv on täiesti normaalne ja oodatav tulemus,” sõnas Tartu tervishoiu kõrgkooli tudeng Egle Niitvägi, kes tegi uuringu puukborrelioosi levikust Saaremaa jahimeeste seas. Uuring tehti 30. juunil Leisis Oitme külas Saarte jahimeeste kokkutulekul, kus osales 184 jahimeest.
Uuringu andmeil on praeguse seisuga borrelioosi nakatunud 10 jahimeest ning viie mehe tulemused on piiripealsed. Varem on borrelioosi nakatunud olnud 86 inimest ning 13 tulemust on piiripealsed.
“Saadud andmete analüüs ja kokkuvõtete tegemine on plaanitud augustist detsembrini 2012,” täpsustas Niitvägi. Uuring lõpeb tuleva aasta 18. jaanuariks.
Lyme’i tõbi ehk puukborrelioos on üks põhilisemaid puukide vahendusel levivaid haigusi Eestis. Inimesed võivad nakatuda nii täiskasvanud kui ka noorte puukide vahendusel, viimaseid kutsutakse nümfideks.
2010. aasta seisuga oli Eestis borrelioosi juhtumeid kokku 1721, neist 466 Saaremaal. 2011. a septembris oli nakatunuid juba 1536. Saaremaa on üks kõige suuremaid puugihaiguste levikualasid Eestis.
“Puugid vahendavad infektsiooni tõenäoliselt 36–48 tundi pärast inimverest toitumist, kuid minimaalseks nakatumisajaks võib olla isegi 24 tundi,” selgitas Niitvägi. Haiguse esinemist täheldatakse aprillist novembrini.
Borrelioosi sümptomid on väsimus, peavalud, liigese- ja lihasvalud, punane laik hammustuse kohal jne. Nende ilmnemisel soovitas Niitvägi pöörduda perearsti poole konsultatsioonile. Ta rõhutas, et borrelioosi diagnoosimine on üsna keeruline, sest jälgida tuleb nii laboritulemusi kui ka inimese sümptomaatikat. “Kahtluse korral võiks ikka perearsti külastada,” ütles Niitvägi.
Loading ...
Kui vereproovi andmine on keeruline, siis ma ei tea.
Ei tea jah!
Kirjutises pole mitte poole sõnaga ka juttu vereproovi andmise keerukusest.
Tartu tervishoiu kõrgkooli tudeng Egle Niitvägi rõhutas, et borrelioosi DIAGNOOSIMINE on üsna keeruline, sest jälgida tuleb nii laboritulemusi kui ka inimese sümptomaatikat. Üsna raske on ainult vereproovi põhjal teha kindlaks, kas inimene on varem põdenud puukborrelioosi või põeb seda hetkel või ei põe. See kajastub ka kirjutises välja toodu lõigus: “…nakatunud 10 jahimeest ning viie mehe tulemused on piiripealsed. Varem on borrelioosi nakatunud olnud 86 inimest ning 13 tulemust on piiripealsed.”
“Piiripealsete” üheselt määratlemiseks tuleb teha täiendavad laboriuuringud ja jälgida ka inimese sümptomaatikat.
Lisan siia juurde Tiina Prükki, Matti Maimetsa ja Irja Lutsari kirjutise „Lyme´i tõve nüüdisaegne diagnostika ja ravi“ selleaastasest ajakirjast Eesti Arst: „Lyme´i tõve nüüdisaegne diagnostika ja ravi“, kus on ilusasti välja toodud, miks paljalt vereproovi põhjal ei saa täie kindlusega borrelioosi dignoosida.
http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/Nakkushaigused/puugid_maimets.pdf
Aga kel lugemisega raskusi, siis toon kokkuvõtte ise ära:
Borrelioosi diagnoosimine põhineb puugiründe olemasolul ja tüüpilisel haiguspildil. Vereanalüüs on üksnes abistavaks meetodiks diagnoosi kinnitamisel ebatüüpilistel juhudel. Kindlasti ei saa borrelioosi diagnoosida üksnes vereanalüüsile toetudes kuna antikehad on positiivsed ka 5-25% tervetest inimestest. Põdemise järel jäävad antikehad püsima aastateks, seega ei saa vereanalüüsi alusel hinnata paranemist.
on vereproovi andmine olnud keeruline… Ikka on ju käidud arsti juures ja tehtud vere uuringuid! See on ju tavaline protseduur ja keerulist pole siin miskit! Ainuke keeruline koht on võtta perearstilt saatekiri ja siis verd võtma!Ka puhkuste ajal on võimalik külastada oma tohtrit, kellel on siis arvatavasti asendus leitud.
2005a juunis olin 39a ja arvasin, et olen lõplikult vana, vilets ja hädades. Öösiti ärkasin liigeste valdu töttu, jalad, käed väsisid, töövõime nadi. Kõik nõudis meeletut pingutust ja tahtejõudu. Mõtlesin, et kas see ongi saabunud vanadus?
Mäletan seda juunit eriliselt suvi algas ja eriliselt kehv oli olla.
Meditsiinitöötajad aga uurisid enne ja pärast veel 2 aastat ja soovitati puhata. Mõeldi igasugu versioone. Kõik näitajad olid ideaalsed. Näitajad mida võeti, kuid inimese tervist saaks uurida enamgi.
Oli üks juhus, mis tõi välja haigestumise borrelioosi ammustel aegadel.
Need olid ajad kus tööülesannete täitmisel otsisin kadunud niite ja vääriselupaiku. Päevade viisi võsastikes ja kulus liikumine. Puuke oli metsikult. Tavaline oli 3-5 puuki päevas. See tundus olema normaalne, igapäevane asi.
On inimesi kel haigus ei mõju, on inimesi keda see tapab kaudselt ja kiiremalt. On inimesi kelle töövõime langeb oluliselt ja lepitakse kui vananemisega.
Tuleb tunnistada, et aaastaid kestnud liigesevalud kadusid ravi tulemusena 3 päeva pärast. Kuid väidan, et see haigus invaliidistab inimesi. Paljudele jääb jõuetuse tunne ja vereloomes (punaliblede tootmine) võib esineda igavesi probleeme.
Tark oleks teadvustada ja tegeleda ennetusega. Viimased 3 aastat ei ole mul ühtegi puuki olnud. Ja käin vaid oma karjamaadel. Kuid puugid on koeral ja lammastel pidevalt…
Tubli tudeng. Seda teemat tuleb edasi arendada. UUrida neid haigestunud jahimehi. Puugid on kui karistus selle eest, et oleme oma esivanemate lõbu ja töö jätnud. Töö on ka väärtuste oskuste hoidmine.
Vakstsineerimine pidi ka tervisele kena paugu panema.
Borrelioosivaktsiin ei saa tervisele mingit pauku panna, sest borrelioosivaktsiini ei ole olemas.
Veiko, mina mõtlesin samamoodi kui sina :D Kui 39-40-selt kõik luud-kondid ja selg öösiti magada ei lasknud, mõtlesin ka, et ju see vanadus sedamoodi käibki. Pole ju ennem nii vana olnud, et teaks. Aastaid hiljem selgus, et borrelioos murrab. Ravi mõjus üllatavalt ruttu ja hästi.
Nüüdseks kolm korda borrelioosiravi saanud. Puukidega levivaid haigusi on ikka väga palju, eriti Lääne.Saaremaal vist. Üle keskea inimestele mõjub vahel väga jälgijätvalt, mida parandada ei saagi.
pmst oleme kõik varsi haiged.
Tubli, Egle! :)
Uuringud on igati tore ettevõtmine, aga see on ju vaid tagajärgedega võitlemine. Midagi tuleks ette võtta nende puugikarjadega meie metsades ja põldudel. Kas tõesti pole olemas mingit vaktsiini, et puugid ei kannaks haigusetekitajaid. Näiteks marutaudi puhul ju asi toimib ja rebased kõik rõõmsad!
Aga äkki võiks kogu saare elanikkonnale teha sellise uuringu? Eriti, kes maal elavad?
teha selline analüüs, kuid armas huviline alevikust kas oskad öelda, kes küll maksaks kinni selle uuringu… Ja teadagi, et see uuring on kallis ettevõtmine!
kes on nii huvitava teema oma lõpuööks valinud!Nagu näha, on see valus teema nii saare kui ka mandrielanikele. Ka minu tutvusringkonnas on puugi läbipõdenuid ja siiani muudab see teema mind ärevaks, kuna on käes marja-seene aeg..
Olen peaaegu kindel, et see kellele kunagi borrelioos kallale saand, see sellest enam lahti ep saa.Mul omal kolm korda värske borrelioosi näit olnd, tean inimesi kellel 5 ja rohkem kordi värsket leidu avastatud. Miks nii? Ilmselt ei piisa 3 nadalasest kuurist sellest jamast lõplikuks vabanemiseks ja kui organism vähegi nõrkusehetki näitab lööb Lyme tõbi uiesti välja. Kõik haigused oo muidugi tüütid, see aga eriti. Normaalsest elust pole enam juttugi. See ilmselt ka tohtritele täpselt teada aga egas saa siis paanikat külvata. Tegelt oleks vaja ikka selle jama vastu tõsisemalt võitlusse asuda, aga mis see kõik maksab…
Minul on ka tunne, et sellest tõvest ei pääse lõplikult enne surma enam paljud.Tean inimest, kes 7 aastat tagasi põdes borellioosi, sai ravi, pidi terveks ravitud olema, kuid igal aastal saab uue ägenemise.Põhjus on kindlasti ka selles, et haigust õigel ajal ei avastata ja ta jõuab organismis palju kurja teha.
Kahjuks valib puuk organismis kõige nõrgema koha ja teeb seal väga palju kurja. Tean inimest, kelle jaoks pole pärast puugirünnakut miskienam endine- igapäevase elu juurde käivad tasakaaluhäired,nägemishäired, südamerütmihäired jms.
Mina avastasin talvel et mingi sinine laik on kintsul.Töölt koju ja kohe arstile ja avastati kahekordne puukborrelioos.Enne seda käisin koormustesti tegemas ja kandsin vererõhuaparaati ööpäev.Lihtsalt peavalud olid meeletud ja söögiisu ka polnud ainult vett ajasin sisse.Tekkisid paanika häired ja vasak jalg nõrkes,Ei oskand ma elusees arvata et mul puuk oli peal olnud,sest ise ma pole näinud ja metsas ma ka ei käi.
Põdenud olen nüüdseks kolm korda.Kui ikka ravi peale saab tunne kohe paraneb aga jäädav kahjustus on ikka vasaku jala nõrkemine kohati.Olen eluaeg maal elanud aga Saaremaal sai puuk mu kätte…Aga elu läheb edasi .
Lausa mõnus lugeda:)Meditsiin on äri ja jääb selleks. Kuid inimesed on suutnud ellu jääda vaatamata meditsiini püüdlustele.
Hoolitsege õige mõtteviisi,toitumise ja piisava liikumise eest ja mured ei tülita.
Mis on tavapärane inimene. Autoga liigub(õhtune treeningsaal ei ole liikumine), päikest(Solaarium ei ole päike) ja õhku ventilatsioon ei ole õhk) ei saa. muretseb mõttetute asjade pärast(liising, unetud ööd vara pärast jne).
Ja siis imestavad miks haiged.
Armastage inimesi mitte asju.
Kõigest minu tagasihoidlik arvamine
Teie uurimus on andnud palju fakte, miks see puuk nõnda ohtlik on! Kas ka Teie projekti oń rahastatud.. Noore ja ettevõtliku tudengina soovin Teile PALJU EDU JA KORDAMINEKUID! Tundub, et kogu vabariik võiks muret tunda oma elanikkonna pärast, kuid kas jälle napib raha või tahtmist, jääb seni arusaamatuks… Saartel on ju see puugiprobleem väga tõsine!!!
löövad suviste puukide pahandused välja! Kas tõesti keegi ei suuda jätkata tudeng Egle projekti ja saada peale ohtlikematele piirkondade tasuta puugisüstid. Üleskutse Saaremaa perearstidele! Palun ühendage oma targad mõtted ja helde süda, et suunata rahvas puugiuuringutele!Tean, et hoiate oma raha, sest uuringud on kallid ja äkki ei ole siiski puugist tekitatud hädad… Tulge appi ja olge tublid!Saare rahvas on teile, perearstid väga TÄNULIKUD!
http://www.borrelioos.com