VÕIDUKALT LÕPP-PUNKTIS: Tiina Tael (vasakul) ja Piret Õunpuu tõstavad Sääre Paargus õnnestunud retke terviseks šampanjaklaasi. Foto: erakogu
Eesti Rahva Muuseumi teadur-kuraator Piret Õunapuu ja peaarhivaar Tiina Tael läbisid viie päevaga Saaremaal enam-vähem sama teekonna, mis foto- ja filmimees Johannes Pääsuke sada aastat tagasi.
Tarmukad matkajad pildistasid samu paiku, mida tollane Eesti esifotograaf oli omal ajal jäädvustanud.
“Me tegime Tiina Taelaga mõlemad pilte. Minul on neid ligi 500. Tiina tehtud fotode arv küünib kolmesajani. Retk õnnestus igati. Nägime palju ja pildistasime palju,” rääkis Piret Õunapuu.
Edasi pajatas Piret Õunapuu veel ühest kummalisest vahejuhtumist, mis siiski hästi lõppes.
“Kõige ilusamad pildid tegime täiesti vales kohas. Tahtsime minna Jursi külla, kus Johannes Pääsuke tegi külaelust oivalisi ülesvõtteid. Jõudsimegi sinna kanti ja ahhetasime – valgus oli ka just nagu samast kohast, paistis läbi kõrgete puude nagu Pääsukese ajal. Pildistasime ja pildistasime. Pärast tuli välja, et me ei olnudki Jursi külas. Hõiskasime liiga vara. Fotografeerisime hoopis Kalju külas. Kohtusime seal ühe toreda prouaga, kes meid otseteed pidi Jursi juhatas,” meenutas teadur.
Muuseumitöötajad avastasid jalgsi matkates enda jaoks Saaremaad iga kandi pealt. Ajaveebis http://jalgsieestimaal.blogspot.com/ kajastavad nad teise päeva elamusi nii: “Esimene ehmatus tabas meid Pöide–Laimjala teel, kus selgus, et saarlased viljapõldudel moone kasvatavad. Neid oli seal nii palju, et muud välja ei paistnudki. Mõned rukkililled ka. Nende põldude juures nägime ka ahhetavaid soomlasi jalgratastega. Vaatepilt oli vägev.
Teel läbisime külapoe, kus oli sõbralik ja jutukas müüjatädi, nii nagu vanasti. Kust tulete, kuhu lähete, meil siin on näe jälle sedamoodi jne.”
Eile Saarte Häälele intervjuud andes tuletas Piret Õunapuu meelde veel ühte huvitavat seika: “Esmaspäeval rääkisime oma tegemistest Kadi raadios. Pärast viidi meid autoga sinna, kus meie matk oli eelmisel päeval pooleli jäänud ja peatselt tundsime, kui “popid” tüdrukud me olime. Jõudnud oma sadakond meetrit kõndida, pidas üks auto kinni. Selgus, et mõnusat saare keelt kõnelev mees oli kuulnud meid just raadiost ja otsustanud meile Anseküla vanimat maja näidata. Egas midagi, ega sellisest pakkumisest saa keelduda. Lahke mees oli Rein Seema Aida talust. Juhatusest oli meile palju kasu, lisaks majale saime teada ka koha, kus Pääsukese ajal oletatavasti tee kulges ning ka Anseküla kiriku asupaiga – tuletorni kõrval on praegu ainult vundament säilinud,” vahendas Piret Õunapuu meeldivaid muljeid.
Rändurid on tänulikud kõigile saarlastele, kes neile matka ajal teed juhatasid, häid soovitusi jagasid ja üldse igati abivalmidust üles näitasid.
Meeldiva üllatuse valmistasid tartlastele Sõrve bussi-
ootekojad. Oma blogis kiidavad nad Mäebe bussiootepaviljoni, millel olid kardinad ees, istepingil vaip, lauakesel linik ja lilled ning seinal 2012. aasta kalender.
Viie päevaga läbisid Piret Õunapuu ja Tiina Tael jalgsi 150 kilomeetrit. Teekonda alustasid nad Muhus Koguva–Kuressaare ristmikult, matkates Mui külla. Sealt edasi jõuti Pöidele, seejärel Jursi, Valjalga, Kuressaarde, Salmele ja Mõntu. Retk lõppes Sääre tipus.
Oma retkede kohta koostavad ERMi töötajad raamatu, avaldades selles Johannes Pääsukese fotosid ja sajand hiljem samades paikades tehtud pilte.
Loading ...
Eks paljusi üllatavad Sõrve bussiootekojad aga eks paljudel juhtudel ole Sõrve bussiootekojad sellised ka puhtpraktilistest vajadustest.
Kui enamus eesti kohtades on bussile saamisel tähtis, mis kell buss väljub, siis paljudes Sõrve peatustes tuleb ka teada, mis päev üldse bussi oodata on – seetõttu ka näiteks see kalendri vajadus.