Reisimine on IN nii suurte kui ka väikeste seas

Selle vastu, et noortele meeldib reisida, ei vaidle vist keegi. Noored ise ammugi mitte.
Mida Eestimaa elanikud reisi juures väärtustavad ja millised maad on populaarsed, olen kirjutanud juba varem (“Pika tee käija teab rohkem”, SH 26.05). Nüüd siis sellest, kui reisihimuline on koolipinki nühkiv rahvas Kuressaare gümnaasiumis.
Õpetaja Sirje Kereme juhendamisel koostatud uurimistöö “Reisimise tähtsus eestlasele, eelistatumad sihtkohad” tarvis korraldasin internetis küsitluse ka KG õpilaste seas, uurides populaarsemaid sihtkohti ja seda, mida noored reisi juures väärtustavad.
Millised olid läinud aastal KG õpilaste reisisihtkohad? Milline oli kõige populaarsem sihtpaik?

Reisivad juba algklassilapsed

Viisin uuringu läbi Kuressaare gümnaasiumis 1.–12. klasside õpilaste seas. Külastasin kõiki klasse ning uurisin nende käest kirjalikult, kuhu nad on eelmisel ehk 2011. aastal reisinud. Vastajaid oli 919: 452 meessoost ning 467 naissoost õpilast vanuses 6–19 eluaastat.
Mul oli väga põnev käia klassides, küsitleda õpilasi ja uurida nende reisisihtkohtade kohta.
Sain küsitlusele vastanud õpilaste käest teada, et juba algklassidest alates hakkab reisimine pihta. Siis on reisi sihtpunktiks naaberriigid. Selgus, et mida vanemas klassis õpilane käis, seda kaugemaks muutusid reisi sihtpunktid.
Kõiki maailmajagusid olid KG õpilased külastanud, mõningaid rohkem kui teisi.

Kõige rohkem olid reisinud 10. klassi õpilased, kes eelmisel aastal külastasid mitmeid riike tänu 9. klassi lõpureisile. Samuti olid nüüdseks kooli lõpetanud 12. klassi õpilased 2011. aasta sügisvaheajal juba teinud ära oma lõpureisi. Üllataval kombel käis seal terve klass, et nautida viimast ühist reisi.
Kuressaare Gümnaasiumi õpilaste hulgas on kõige populaarsemad Euroopa riigid. Populaarseimaks osutus Eesti naaberriik Läti, mida oli külastanud 240 õpilast. Teised naaberriigid olid kohe järgmistel kohtadel – Rootsi 218 ja Soome 199.
Enamasti valitakse Euroopa riigid sihtpunktideks klassireiside jaoks, sest igas riigis on erinev kultuur ja õhkkond. Iga õpilane leiab igas riigis endale midagi meelepärast ja naudib seda nii, kuidas oskab. Kõige rohkem ongi külastatud suuremaid riike.
Mulle endale meeldib kõige rohkem tutvuda uute riikidega ise ning ilma kaardita ehk kõndida ja avastada linna nii, kuidas juhtub.

Aasia riigid õpilaste seas suurt populaarsust õpilaste seas ei oma.
Kuressaare Gümnaasium pakub võimalust õppida hiina keelt ning eelmisel aastal korraldaski kool kõige parematele keeletundjatele tutvumisreisi Hiinasse. Samuti on Kuressaare Gümnaasiumis paar korvpallipoissi, kes käisid Eestit Hiinas esindamas. Kokku käis Hiinas 11 noort. Puhkusereisideks valitakse Aasia riikide hulgast just Araabia Ühendemiraadid (Dubai, 5 korral) ja Tai (2). Mõlemad riigid on “pungil” huvitavatest kohtadest. Kultuur on ka mõlemas riigis Eestiga võrreldes täiesti erinev. See, tõsi küll, võib tekitada mõnes inimeses kultuurišoki.
Minule endale meeldivad Aasia riigid just oma arhitektuuri ja elamust pakkuvate toitude poolest. Aasia üleüldine areng erineb teistest maailmajagudest, seda heas mõttes.

Gröönimaast Aafrikani

Põhja-Ameerika riikidest on rahvale kõige tuntum USA, sealsetest linnadest aga New York. Ilmselt viimast õpilased (6) külastanud ongi, linna, mis kunagi ei maga. Seal on alati midagi teha ning kunagi ei hakka igav.
Kariibi meri on täis tohutul hulgal pisikesi saareriike, mis on kindlasti huvitavad oma looduse poolest. Lõuna-Ameerika kõige suurem ja arvatavasti ka tuntum riik on Brasiilia oma soojade ilmade ja ahvatlevate randadega.
Gröönimaad, kus vaatamata külmale kliimale elavad ka inimesed, kuigi elanikke pole seal palju, külastasid Kuressaare gümnaasiumi noored eelmisel aastal tänu NordPluss programmile, mis sõidutas 20 õpilast ja 2 õpetajat tutvuma selle riigi võludega.

Aafrika enimkülastatud riigid asuvad Vahemere lõunakaldal. Egiptuses (kus on käinud 11 õpilast) asuvat Cheopsi püramiidi peetakse üheks seitsmest maailmaimest ning see on üks turismiatraktsioone. Lisaks sellele tõmbab Egiptus meie inimesi ligi oma huvitava kultuuri ning põnevate muistsete ehitiste tõttu.
Rändama minnakse selleks, et avastada uut. Mitte ainult maailmas, vaid samavõrra iseendas. Teel olles saad selgust juurde mõlemas. Olles kord juba rännuteele asunud, juhtub sageli, et olulisemad avastused ja selgumised tulevad tee kõrvalt, ootamatult ja ettekavatsematult. Teele minnakse selleks, et vabastada ennast suletusest ja harjumuspärastest kujutlustest, et avatud meeltega ja värskelt tajuda maailma enda ümber ja sees.
Kui oled palju rännanud, siis hakkad aina selgemini aimama, et lõppude lõpuks on teele mineku eesmärgiks teel olemine ise. Kuigi tead varasematest kogemustest, et ees on ootamas vintsutused ja riskid, lähed siiski.

Tairica Taavita

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 286 korda, sh täna 1)