Metsaomanik: maksame elektriliini eest peale (1)

Mustjala vallas kinnistut omav naine, kelle metsamaad läbib Eesti Energiale kuuluv elektriliin, on nördinud, et ta ei saa liinialust maad metsa kasvatamiseks kasutada, kompensatsioon aga ei kata isegi maamaksu.

“Selle jaoks, kellel põllu pealt liin läbi käib, ei tähenda see midagi, aga meil, metsaomanikel, jääb mets ju kasvamata,” tõdes Mustjala vallas Pangal metsakinnistut omav naine, kes leheveergudel soovis jääda anonüümseks. “Ma ei ole sellega rahul, eriti nüüd, kus liinitasud tõusevad. Ma ei räägi ainult enda, vaid kõigi eest, kellel liin metsast läbi käib.”

Naeruväärsed 8 senti

Naisele kuuluvast metsamaast jääb elektriliini alla ligi pool hektarit, Eesti Energia kasutatava maa eest saadav kompensatsioon on maaomaniku sõnul aga lausa naeruväärne.
“Möödunud aasta eest maksti mulle kogu selle poole hektari eest kaheksa eurosenti,” lausus naine. “See ei kata isegi maamaksu, mis ma oma kasutu metsamaa eest tasuma pean. Maksame elektri eest hoopis peale, sest elektrihind ju pidevalt tõuseb. See pole ainult minu, vaid ka teiste erametsaomanike probleem, mis on otsaga jõudnud juba õiguskantslerini.”
Naise sõnul on Eesti Energia ja tema kui maaomaniku vahel sõlmitud leping maa kasutamiseks.
“Selle lepingu olid nad küll kavalasti teinud – kirjas oli, et annaksime maa tasuta kasutada,” lausus maaomanik. “Kui lepingut notari juurde kinnitama läksime, lasin sõna “tasuta” sealt välja võtta. Eesti Energia esindaja – üks naisterahvas – oli veel pahane ka.”
Maaomaniku andmeil on tema maad läbiva liini ümbruses metsast puhastatud “koridor” nelikümmend meetrit lai.

Kasvatage jõulukuuski!

“Liinide ümbert maha võetud puud lubatakse meile, aga seal ei saagi ju midagi kasvada,” tõdes naine. “Meile öeldi: kasvatage jõulukuuski. Aga nad ju võtavad kõik viimseni maha! Käivad suurte masinatega üle ja midagi ei jää alles. Viie aasta eest tehti kõik puhtaks.”
Naine leiab, et Eesti Energia peaks metsaomanikele kompensatsiooniks maksma aastas vähemalt selle summa, mis kataks metsa aastase juurdekasvu.
“Metsainsenerid ja teised selle ala spetsialistid ju teavad, kui palju aastas mets juurde kasvab,” tähendas naine. “Praegu on aga nii, et mets jääb kasvamata, maa eest ei saa midagi, peame maamaksu maksma ja elektrihind aina tõuseb.”

2007. aasta märtsis jõustunud seadus võimaldab kõigil maaomanikel, kelle kinnistut läbivad avalikes huvides kasutatavad tehnovõrgud või -rajatised, taotleda nende talumise eest kompensatsiooni. Hüvitist peab maksma tehnorajatiste omanik.
Tänavu 17. aprillil tunnistas riigikohus talumistasude määrad aga õigusvastaseks. Riigikohtu hinnangul on tegu omandiõiguse ebaproportsionaalse piiranguga, kui maa sihtotstarbeline kasutamine on võimatu. Otsus annab näiteks elektriliinide alla jääva maa omanikele võimaluse saada senisest suuremat hüvitist.

Elektrilevi (Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ uus nimi alates 17. maist – toim) võrk läbib ligikaudu 350 000 maaüksust.

KOMMENTAAR 

Elektrilevi tehnilise info osakonna juhataja Taivo Surva:
Ei Eesti Energia ega ka Elektrilevi ei otsusta talumistasude suurusi – nende arvutamise alused määrab riik. Seadusandja välja töötatud põhimõtted, kuidas hüvitada maaomanikele tekitatud piirangud, puudutavad mitte ainult elektriliine, vaid samamoodi teisi ühiskonnas kõigile vajalikke rajatisi, nagu sidekaablid, veetorustik või kanalisatsioonivõrk.
Ka kinnistuomanikud ise on samal ajal mitmes rollis – lisaks maa kasutamisele soovivad nad kasutada ka elektrit, vett või gaasi, ja seda võimalikult odavalt. Siin ongi riik keerulise ülesande ees – kuidas täita erinevad ootused nii, et kõik tunnetaksid, et seda on tehtud õiglaselt.
Kuna Elektrilevi puutub igapäevases töös sageli kokku maaomanike rahulolematusega tänaste talumistasudega, oleme nõus, et talumise hüvitamise põhimõtted tuleb üle vaadata. Sellega on õiguskantsleri eestvedamisel ka alustatud.
Talumistasude suurus ei mõjuta võrguettevõtja tegevusnäitajaid – see on sisuliselt riiklik maks, mis arvestatakse võrgutariifi täpselt sellises ulatuses, nagu seda praktikas välja makstakse.
Seega, kui ühiskond ja seadusandja leiavad, et elektritarbijatelt tuleb koguda seda maksu rohkem ja hüvitada sellevõrra rohkem maaomanikele tehtavaid kitsendusi, oleme sellega loomulikult täiesti nõus.
Hetkel on õiguskantsleri algatusel tunnistatud tasu arvestamise seadusesätted kehtetuks. Nii nagu teisedki ühiskondlikes huvides rajatavate võrkude haldajad, ootame riigi poolt uute seadusesätete vastuvõtmist.

Elektrilevi käiduosakonna peaspetsialist Ranno Puumets:
Mis puudutab liinialuse maa kasutamist, siis jõulukuuski on täiesti võimalik kasvatada nii, et elektrivarustusele kahju ei teki. Saame kokku leppida, et liinihooldajad puid maha ei lõikaks, vaid seda teeks omanik ise. Selleks tuleb pöörduda Elektrilevi poole ja teeme vastava kokkuleppe. Täiesti mõistame, et liinid põhjustavad kinnistuomanikele ebamugavust ja püüame leida paindlikke lahendusi, et maad saaks võimalikult palju siiski kasutada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 928 korda, sh täna 1)