Puugibussi menu jätkub: poole tunniga 10 süsti

SÜSTISAANUTE ARV KASVAB IGA HETKEGA: Õde Malle Vaga teeb kuressaarlasele Toivo Ränile süsti, mis kaitseb puukentsefaliidi eest. Foto: Sander Ilvest

11. aprillist on mööda Eestit sõitnud puugibuss, mis võimaldab soovijatel ennast oma kodukohas puukentsefaliidi vastu vaktsineerida. Üleeilsest tänaseni on buss taas Saaremaal.

“Oleme teinud Eestis alates aprillist umbes 3000 puukentsefaliidi vaktsiinisüsti,” ütleb perearst ja perearstinduse edendaja Madis Tiik Terviseagentuur OÜ-st, rõhutades, et tegemist on vaktsiinisüstide arvuga. Vaktsineerijate arvu on keeruline öelda, sest on neid, kes vaktsineerivad esimest korda, ja neid, kes tulevad kordusvaktsineerimisele.
Immuunsuse saavutamiseks on vaja teha kaks süsti 1–3 kuuse vahega ja siis kolmas süst järgmisel kevadel. Pärast seda tuleb end vaktsineerida iga 5 aasta tagant. Saaremaal on Tiigi hinnangul tehtud umbes 300 vaktsineerimist. “Tegime poole tunniga 10 süsti,” kommenteerib õde Malle Vaga puugibussi populaarsust eile Auriga keskuse juures.

“Eelmisel aastal oli Saaremaal 51 puukentsefaliiti haigestunut,” räägib terviseameti Saaremaa esinduse spetsialist Inge Balin. Tänavu Saaremaal puukentsefaliiti haigestunuid veel olnud ei ole. Balini sõnul võib sellest järeldada, et vaktsineerimine on natuke tulemusi andnud. Madis Tiik põhjendab seda ka jaheda kevadega, mistõttu inimesed ei viibi nii palju looduses, aga ka teadlikkuse kasvuga. “Eelmisel aastal tundus, justkui muid haigusi polekski, ainult puugihaigused, aga sel aastal on rahulikum,” seletab Tiik.

Suur osakaal on ka puukborrelioosil, millesse haigestus Balini sõnul eelmisel aastal Saare maakonnas 363 inimest. Tänase seisuga on haigestunuid 52. Puukborrelioosile veel vaktsiini pole, ent Tiigi sõnul on seda lähiaastatel oodata. See paneb aga inimestele suurema vastutuse olla tähelepanelikum. “Me peame nende puukidega koos elama ja harjuma,” sõnab Tiik.

Oluline on Tiigi arvates pärast metsaskäiku riided ära vahetada ja lastel enne magamaminekut keha üle vaadata, et kusagil puuke pole. Ta rõhutab, et lühiajaliselt külge imenud puuk teeb vähem kahju, see tähendab, et nakkuse saamise tõenäosus on väiksem kui siis, kui puuk on inimese peal olnud mitu päeva.
“Vaktsiinitootja lubab vaktsiini kasutada alates esimesest eluaastast,” sõnab Tiik, lisades, et annused on vanuseti erinevad. Väikestel lastel on immuunsüsteem tugevam, mistõttu tõenäosus haigestuda on väiksem. Haigestumisoht suureneb alates koolieast.

Balini sõnul on tegemist hea ettevõtmisega, sest nii saab rohkem inimesi vaktsineeritud. “Eelmisel aastal tehti sellesama vaktsiiniga üle Eesti umbes 70 000 vaktsineerimist, selle järgi on 3000 vaktsiinisüsti umbes 5%, see polegi nii väike osa,” selgitab Madis Tiik. Puugibuss sõidab ringi oktoobrini. “Nende pärast, kes praegu saavad esimese süsti, tuleme kuu aja möödumisel tagasi, et teist süsti teha,” sõnab Tiik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 361 korda, sh täna 1)