Kaalis räägiti Saaremaa miljööväärtustest (3)

KONVERENTSIL: Saarte Silurimaa Geopargi MTÜ projektijuht Viktoria Bubukin kõneles geopargi vaatamisväärsustest ja matkaradadest. Foto: Sander Ilvest

Eile peeti Kaali külastuskeskuses rahvusvahelist konverentsi, mis keskendus Saarte Silurimaa geopargile, tuulikutele ja miljööväärtuslikele maastikele.

Konverents toimus Saaremaa omavalitsuste liidu projekti HISTCAPE raames. “Eesmärk on leida rakendust nendele noortele, kes maalt ära lähevad, ja luua töökohti nendele inimestele, kes maal on,” ütles Saaremaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Raimu Aardam.

Saarte Silurimaa Geopark MTÜ hõlmab tervet Saaremaad. Selle ülesanne on geoloogiliste loodus- ja kultuuriväärtuste eksponeerimine, geoturismi arendamine, loodushariduse andmine ja edendamine ning teadustööga tegelemine. Eesmärk on liituda UNESCO loodud Euroopa geoparkide võrgustikuga.
“Praegu on käsil giidide koolitusprojekti väljatöötamine, et kohalikud oskaksid turistidele ala tutvustada,” rääkis Saarte Silurimaa geopargi projektijuht Viktoria Bubukin, lisades, et teadustöödega pole veel alustatud, sest MTÜ on tegutsenud vaid kaks aastat.

Saarel on rajatud kolm marsruuti: ida-läänesuunaline, põhja-lõunasuunaline ja Lõuna-Saaremaa ranniku marsruut. Geopargi keskus plaanitakse rajada Kaali, sest see asub saare keskel.
“Geopark peab teenima eelkõige kohalike huve ja aitama kaasa kohaliku majanduse arengule,” selgitas Eesti geoloogiakeskuse vanemgeoloog Krista Täht-Kok. Geoparke peaksid juhtima kohalik kogukond ja omavalitsus ja need ei tohiks segada majandustegevust.

Tänapäeval on olemas üle 70 geopargi. Euroopa geoparkide võrgustik loodi 2000. a Saksamaa, Kreeka, Hispaania ja Prantsusmaa koostöös. Loomise ajendiks oli tõsiasi, et noored on maalt lahkunud ja on mure, kuidas väärtuslikke alasid säilitada.
Lööne külla plaanitakse luua avalik tuulikute meistrikoda. “Eesmärk on hoida tuulikute pärandit, traditsiooni ning tuulikuid restaureerida,” sõnas muinsuskaitseameti Põhja-Eesti järelevalveosakonna Saaremaa vaneminspektor Mihkel Koppel. “Tuulikud paistavad maastikul eriliselt silma – nad loovad külamaastikku. Vähe on neid rajatisi, mis nõnda silma paistavad,” rõhutas Koppel tuulikute eripära.

Kui 1890. a oli Saaremaal umbes 1200 tuulikut, siis 2009. a seisuga oli neid 102. Tänaseks on alles umbes 100 tuulikut (u 8% võrreldes kõrgajaga), mis on Koppeli sõnul absoluutne miinimum, et traditsiooni säilitada. Kuna tuuliku eluiga on umbes 50 aastat, siis tuleb igal aastal kaht tuulikut restaureerida, mida Koppeli sõnul toetab riik.
“Tihti jääb segaseks, mida pidada miljööväärtuslikuks. See tuleb selgeks teha,” selgitas siseministeeriumi regionaalvaldkonna planeeringute osakonna nõunik Maila Kuusik. Ta lisas, et uusi maastikke tuleks rajada selliselt, et tulevikus võiksid need luua väärtusi, sest oluline pole mitte maastiku kvantiteet, vaid kvaliteet.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 613 korda, sh täna 1)