Vabaduskirja saanud Hanske järglased kogunesid Koguvasse

ESIEMADE JA -ISADE MAAL: Mari ja Alex Thornburg Ameerika Ühendriikidest tundsid Koguva Toomal siirast rõõmu, kujutades ette, kuidas Mari ema lapsena siinsamas oma sünnikodus heatujulisena ringi jooksis. Foto: Aare Laine

480 aastat tagasi Liivimaa ordumeistrilt Wolter von Plettenbergilt vabaduskirja saanud Koguva talurahva vanema Hanske järeltulijad ja teised Koguvaga seotud inimesed tulid nädalavahetusel küla kokkutulekule.

Keskaegses Eestis välja antud vabaduskirja originaali, mis on alaliselt hoiul Saaremaa muuseumis, eksponeeriti tänavu esmakordselt Tooma talu suures toas.
Siiani säilinud ainsa läänistusdokumendi järgi sai Hanskest 1532. aastal kahe ja poole adramaa (umbes 600 ha) suuruse Koggi vabatalu peremees. XIX sajandi lõpus oli Koguvas kaheksa Hanske järeltulija talu, mille elanikud olid perekonnanimede panekul saanud nime Schmuul. Hanske selle perekonnanimega (ka Smuul ja Muul) järeltulijaid võib leida vist küll maakera kõikidelt kontinentidelt.

170 kokkutulekul osaleja hulgas oli Schmuulide suguvõsa rahvast koguni seitsmest riigist.
Mari Thornburg tuli koos abikaasa Alexiga oma vanaema Mare Muuli sünniküla uudistama Ameerika Ühendriikidest, Põhja-Carolinast. “Vanaema mind kasvatas ja õpetas ka eesti keelt. Raske on uskuda, et nüüd oleme abikaasaga minu ema sünnikodus. Kõik on siin nii hästi säilinud,” rõõmustas Mari Thornburg.

Ilmar Muul saabus koos kaasa Tatjanaga Riiast. “Mina olen sündinud ja kasvanud Riias. Eesti keelt olen vaid niipalju kuulnud, kui vanemad kodus omavahel rääkisid,” ütles Ilmar Muul.
Genealoogiaga tegelenud tallinlane Eino Schmuul on oma esiisade kohta arhiividest üsna palju teada saanud. “Ise püüan ikka korra igal aastal Muhus ja Saaremaal käia,” märkis ta.
Muhu muuseumi eksdirektor Alviine Schmuul andis kokkutulnutele lühikese ülevaate küla arenguloost ja vabaduskirjast, seminaril Vanatoa turismitalus olid lektorid Andres Parve, Kadri Tüür ja Laur Kreen. Reede õhtul tehti jaanilõket, laupäeval uudistati uhiuut sadamat, külastati kalandusmuuseumi, uisukoda, Kunstitalli, Männiku käsitöötuba ja Andruse saekaatrit.

Kokkutulekul osales ka president Arnold Rüütel abikaasa Ingridiga. Saare maavanem Kaido Kaasik kinkis Koguva rahvale ja istutas külaplatsile pärnapuu, Muhu vallavanem Raido Liitmäe aga elupuu, mis tema sõnul sümboliseerib Koguva rahva visadust, pikka iga ja jätkuvat elurõõmu.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 411 korda, sh täna 1)