SÜG-is kaitsti nädalaga 87 uurimistööd

Thorwald-Eirik Kaljo.

Enne õppeaasta lõpetamist kaitsti Saaremaa ühisgümnaasiumis (SÜG) nädala jooksul tervenisti 87 uurimistööd. “Kuna uue õppekava järgi kooli lõputunnistust enam uurimistööta ei saa, tuli töö teha kõigil abiturientidel,” põhjendas Saarte Häälele uurimistööde projekti koordinaator Indrek Peil.

Peili sõnul on uurimistöö tegemine kindlasti vajalik oskus kõigile. Selgi õppeaastal oli 10–20 õpilasel võimalus osaleda Tartu ülikooli juures e-õppe kursusel, mis õpetas noortele erinevate infomaterjalide ja arhiivide kasutamist – nii ei ole enam peamised infokanalid internetist kättesaadavad Miksike või Vikipedia. Muide, ülikooli kursus andis selle läbinutele ka juba kaks ainepunkti, mida kasutada edaspidistes õpingutes.

Tase sama, mis mullu

Ehkki tänavuste uurimistööde analüüs on veel ees, hindas Peil esialgselt tööde taset enam-vähem samaks, mis see oli näiteks möödunud aastal. “Enamasti on õpilased saanud oma teema valida, lähtudes oma huvialast, ning vastavalt sellele on nad ka ise juhendaja leidnud,” selgitas ta. Ka on tööde tegemiseks olnud piisavalt aega, sest juhul kui õpilane ei ole oktoobrikuuks endale teemat ja juhendajat ise leidnud, tuleb koolil selles osas abikäsi ulatada.
Tänavuste põnevamate teemadena tõi Indrek Peil välja Mihkel Männiku aktsiaid analüüsiva töö, samuti praktilise klapiga võrrimootori ehitamise (Gerrit Siiner), mis oli täiesti töövalmis.

Tegelikult oli põnevaid töid Peili sõnul palju, näiteks kirjutas Janeli Harjus globaalse soojenemise mõjust Kuressaare kinnisvarahindadele ja Karl-Märten Käesel uuris veinikultuuri Eestis. Salme muinaslaevast kirjutas Gerlin Kruuser ning oma koolikaaslaste jäätise-eelistused pani kaante vahele Janne Johanson ja šokolaadieelistused Iiri Osmaljan.
Meedia mõju avaliku arvamuse kujundamisel uuris Iisraeli-Palestiina konflikti näitel Susanna Toplaan, Saaremaa gümnasistide teadmisi Hiinast uuris Marlen Väli ja kaasõpilaste suhtumist multikultuursusse Laur Vatsfeld.

Uuriti suguvõsalugu

Nagu ikka, ei puudunud ka isiku- ja koduloouurimused. Esimesed neist olid enamasti seotud ka suguvõsauurimisega – nii kirjutas Thorwald-Eirik Kaljo oma vaarisast Caesar Kaljost ning kindral Johan Laidoneri kutsarist Aleksei Truumehest tegi uurimistöö tema noor sugulane Birgit Truumees.
Indrek Peil märkis, et väga teretulnud olid uurimused ühisgümnaasiumi praegusest, 94. lennust (kaks uurimistööd, autorid Rasmus Berens ja Kentti Koppel), kuna sellel materjalil on ka praktiline väärtus – seda saab kasutada lennu aastaraamatu koostamisel.

Ehkki kõik 87 uurimistööd on huvitavad ja harivad ning võiksid olla kättesaadavad laiale lugejaskonnale, tuli koolil need kodulehelt maha võtta. “Sellel oli kaks põhjust. Esiteks oli nii mitmeski töös kasutatud perelugusid, mille avaldamist kõik pereliikmed ei soovinud, ning teiseks tuleb arvestada sellega, et kuna nüüdsest tuleb kõigil gümnasistidel uurimistöö teha, võib juhtuda, et neid hakatakse kodulehtedelt sõna otseses mõttes plagieerima,” põhjendas Peil, miks põnevatest teemadest on alles jäänud vaid pealkirjad ja autorid.
“Siiski on huvi korral võimalik töödega tutvuda, kui kooliga ühendust võtta, näiteks meie raamatukogus on kõik need tööd olemas,” viitas projektijuht Peil.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 331 korda, sh täna 1)