Enamik noori tahab suvel töötada, mitte laiselda (2)

Vaevalt et töö kedagi õnnelikuks muudab, aga selle puudumine teeb õnnetuks küll. Ka alaealine tahab tööd teha ja endale raha teenida, olla iseseisvam. Töö otsimine on aga väga keeruline. On palju lapsi, kellel töökohta saada ei õnnestu ja nii tulebki suvi tööta mööda saata. Nii ei ole aga ühiskonnale vajalikke töökogemustega töötajaid varsti enam kuskilt võtta ja tööpuudus inimeste seas süveneb meie riigis veelgi.

Sirje Kereme juhendamisel tehtud uurimistöös “Alaealiste töötamisvõimalused – suvised töövõimalused Kuressaares” püüdsingi pöörata tähelepanu tekkinud probleemile ja leida lahendusi selle muutmiseks.

Lõviosa noortest on suviti töötanud

Oma uurimuse jaoks viisin jaanuaris läbi kaks ankeetküsitlust noorte töötamisvõimaluste kohta suvel – ühe noorte endi, teise tööandjate seas. Käesolevas artiklis tutvustan noorte hulgas korraldatud uuringut.
Korraldasin Kuressaare gümnaasiumi, Saaremaa ühisgümnaasiumi ja Kuressaare vanalinna kooli õpilaste seas küsitluse, millele vastas 101 õpilast vanuses 12–18 eluaastat, neist 60 nais- ja 41 meessoost.

Suurem osa (75%) Kuressaare noortest on suviti tööl käinud ja raha teeninud, kuid veerand küsitletud noortest ei ole kunagi teinud palgalist tööd. Selgus, et noored teevad kõige meelsamini tööd, mis on huvitav, mida ise tahetakse teha ja kust saaks vajalikke kogemusi. Teine kriteerium on muidugi raha, kolmas tööaja pikkus.
Tervet suve noored tööd rügada ei taha, soovitakse ka puhata ja uueks kooliaastaks valmistuda. 11% noortest oli nõus minema esimesele ettejuhtuvale töökohale. Ainult 2 protsendile noortest on oluline, et töökoht asuks kodu lähedal.

Omateenitud raha väärtustavad noored rohkem kui vanematelt saadud taskuraha (48%). 35 noorel oli juba enne tööle minekut valmis mõeldud, mida palga eest osta. 17 õpilast läks tööle väikese lisataskuraha teenimiseks ja 16 ainult igavusest. 34 noorel olid tööle minemiseks mingid muud põhjused.
Mis on põhjused, miks mõni noor ei ole suviti töötanud? Oli noori, kes arvasid, et õpilase töö on koolis käimine ja suvi on mõeldud puhkamiseks. Kolm koolilast mainis, et nad lihtsalt ei viitsi tööl käia, ja kahel puudus selleks vajadus. Üsna suurel hulgal noorukitel ei ole suvel töötamiseks lihtsalt aega.

Kahjuks moodustavad kõige suurema osa just need vastused, et tööandjad ei ole neid tööle võtnud, põhjendades seda tavaliselt tööküsija vähese kogemusega. Leidus ka neid noori, kes lihtsalt ei oska tööd küsida.
Küsitluse järgi otsustades ei saa öelda, et noortel oleks väga raske tööle saada, 76% vastanutest on tööl käinud ja koguni 43% hinnangul oli tööle kerge saada. Arvatavasti kuulub viimase näitaja alla ka see osa noortest, kes saavad tööd tuttavate kaudu.
57% noorte arvates pole töö leidmine lihtne ja nad usuvad, et noored on tööturul alahinnatud.
Tutvuste kaudu on tööd saanud kõvasti üle poole ehk siis 65% noortest, ajalehekuulutuste peale on end tööle käinud pakkumas ainult 4%. 31% vastajatest on leidnud tööd interneti kaudu.

Popid on aiatööd ning jäätise müümine

Tore on, et ligi 67% noortest ei ole tööturul kohanud halbade kavatsustega tööandjat ja kogemused on olnud vaid positiivsed. 28% noortest ei ole petta saanud otseselt palga osas, aga tihti on saamata jäänud lubatud lõunad vms. 5 protsendil noortest on aga läinud väga halvasti: tööandja on ära kasutanud alaealiste noorust ja neil “naha üle kõrvade tõmmanud”. See protsent tundub praegu üsna väike, aga kui mõelda, et 5% terve Eesti noortest saab tööturul petta, on see alaealiste hulk väga suur.

Selliste pettuste vältimiseks ning oma õiguste ja kohustuste tundmiseks peaksid noored ennast kurssi viima alaealiste töötamist sätestavate seadustega. Praegune küsitlus näitab, et noored küll teavad, et sellised seadused on olemas, aga nende sisuga täpsemalt tutvunud ei ole. Seadustega oli põhjalikult tutvunud 39% vastanutest. 30% oli nendest seadustest kuulnud, aga sisust teadlikud ei olnud ja koguni 31% ei olnud kuulnudki, et sellised seadused olemas on. Seadusega kohustuslik tööleping oli sõlmitud ainult 59% alaealistega. 41 protsendiga lepingut ei sõlmitud.

Kõige levinumad tööd, mida alaealised on teinud, olid küsitluse põhjal põllu-, aia-, heakorratööd (17), erinevad müügitööd (15), jäätise müümine (14) ja ehitustööd (12). Populaarsed olid veel ettekandjatöö (6) ja töö saekaatris (6). Üks-kaks õpilast nimetas aga töid, mida ükski alaealine seaduse järgi teha ei tohiks: kaljulõhkamist, tööd elektriga, baarmanitööd.
Noorte hinnang tööandjaile oli positiivne, 36% jäi oma ülemusega väga rahule ja sai temaga hästi läbi, 19% hindas oma ja ülemuse suhet täitsa heaks ja 12% oli selles suhtes ükskõikne. Pigem halvaks pidas suhet tööandjaga 3% noorukitest ja 4 protsendil alaealistest oli tööandjaga tõsiseid probleeme.

Küsitlus näitas, et 22% noori on aktiivsed ja käib malevates, 78% töö- ja puhkelaagrites ei osale. Ka noorte aktiivsus vabatahtlikuna on küllaltki tagasihoidlik. 39% noorukitest on üldse kunagi vabatahtlikuna tööl käinud, 61% ei ole aga mitte kunagi vabatahtliku tööd teinud.
Noored tahavad nagu täiskasvanudki tööd teha ja terve suvevaheaeg sisutult laiselda tundub ajaraiskamisena. See teema on noorte jaoks aktuaalne igal suvel, kuid seni jäänud ühiskonnas piisava tähelepanuta.

Grete Miller
Kuressaare gümnaasiumi õpilane

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 658 korda, sh täna 1)