Lugeja kiri: Aitäh, Viljandi! (1)

Kaks kaunist ja kuuma kevadsuvist päeva Viljandis vabariiklikul puuetega inimeste kultuurifestivalil pakkusid nii osalejatele kui ka külalistele naudingut ja isetegemiserõõmu.

Esinejad oma erinevate kommete ja lugudega olid kohale sõitnud üle Eesti. Mõne esituse puhul võis tunda end taevale lähemale tõstetavat või teist jälgides naerupisaraid pühkida. Pime noormees akordioniga, vene romansid, žonglöörid, näitemängud. Ei ole võimalustki, et määrata ära, mis on tehniliselt parem või halvem, hing on see, mis esinejatele kaasa elab ja õnnestumistest rõõmu tunneb.

Meie ise hakkasime Sõmera Kodu näiteringiga Erilised oma kahe bussi ja 25 isetegevuslasega Viljandisse sõitma juba laupäeva, 9. juuni öösel kell 4. Väheke unised palged, kuid kõik ilusti sirgete püksiviikidega või lillelistes kleitides. Soov reisile minna, ennast näidata ja teisi vaadata ning õhtuse tantsupeo ootus ei lasknud kellelgi pead väsimusest norgu lasta. Pool aastat oli harjutatud ja sõnu õpitud, pantomiimielement uue võttena etendusse sisse toodud. Vaid näitetrupi juhendaja Aina Aavik mõõtis olukorda tõsise pilguga: kas tekst on meeles, kas lava õiges mõõdus, kas närv peab vastu.

Näitetrupi liikmed olid aga juba vanad kalad, just parajal määral närvis, et kõik kenasti korda läheks. Juhendaja Aina näidend on tema oma looming, just Sõmera Kodu elanike võimetele kohandatud. Need on pildid Eestimaa elust, selle võlust ja valust, rõõmsad, kuid hetketi tabava valunoodiga.

Meie esitatava etenduse nimi oli “Mari raamaturiiul”, peaosalised Mari ja Ants, muusikaline taust Hillarilt. Teemaks igipõline võitlus mammona ja vaimsuse vahel, vahelduvate mängupiltidega suhete, meditsiini toimimise ja teiste igapäevaelu sündmuste maailmast.
Kaks päeva Mulgimaa pealinnas olid kosutavad ning pakuvad jutuainet ja mälestusi järgmise korrani.
Aitäh, Viljandi, aitäh, korraldajad!

Helle Kahm
Sõmera Kodu juht

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 246 korda, sh täna 1)