Kooljamägedes süüdati kultuurituli (Galerii!)

Kooljamägedes süüdati kultuurituli

TULELOITSIMISE TSEREMOONIA TÄIES HOOS: Viimased sammud ümber veel süütamata lõkke Kooljamägedes, et tuli “liidaks meid ühte ja kokku meid sulataks”. Foto: Sander Ilvest

Eile kella viie paiku õhtul süüdati Kooljamägedes TuleTee kultuurituli. Sellega oli terve päeva kestnud kultuuritule teekond lõppenud.

TuleTee oli teekond kultuuri- ja rahvamajatöötajatele, sümboliseerimaks hinge- ja vaimujõu väge. Tuli liikus mööda kultuurimajasid Ruhnust Kooljamägedesse, kus kohtusid Ida- ja Lääne-Saaremaa tulekandjad, et üheskoos tõrvikud süüdata.
Rõõm oli vastastikune, kallistati ja kõlasid rõõmuhõiked. “Tuli ühendab, tuli soojendab, tuli näitab teed, tuli kaitseb, kutsub,” vastas Salme valla kultuurijuht Maire Sillavee küsimusele, mida tuli nende jaoks sümboliseerib.
Tuli tõrvikutes süüdatud, hüüdis Saare maakonna kultuurinõunik Valve Heiberg: “Praegu peaks olema see hetk, kus kõik kultuurimajad leegitsevad kultuurist.” Nende sõnade saatel asuti metsa poole teele.

Ilm oli päikeseline ja soe. Sääski oli palju, ent tseremoonias osalejad ei lasknud end neist häirida.
Kuulda oli vaid sääsepininat, kui algas tuleloitsimine. Kõrgemal, künka otsas peeti kõnet ja kõlasid löögid vastu puupinki. Ärevus tõusis, tulekandjad liikusid läbimõeldult veel süütamata lõkke ümber.
Ringis seistes koondasid tulekandjad ühte – lõkkesse – oma tõrvikud. Leek tõusis kõrgele ja näitas oma võimu. Loitsimine lõppes mantra kordamisega: “Liida meid ühte ja kokku meid sulata.” Nende sõnade mõjuvõim oli tuntav ja need kõlavad veel siiani mu peas. Tseremooniale järgnes rikkalik õhtusöök, millest said osa kõik osalejad. “Kui oleksin usuinimene, ütleksin, et see on see usukinnitamine,” lausus Maire Sillavee.

Pidu kultuuritöötajaile

Üritus oli eelkõige mõeldud kultuurimajade töötajatele, seega laiemale publikule reklaami ei tehtud. Kärla kultuuritöötaja Virge Varilepp ütles, et täna (eile – toim) mõeldakse eelkõige iseendile, rõhutades kultuuritöötaja tähtsust ühiskonnas laiemalt. “Võib-olla see tõstab huvi meie tegevuse vastu, meie ühtsust – meil on väga ühine pere,” lisas Sillavee.

Tulevik pole kindel

Maire Sillavee ei eitanud ka võimalust, et säärasest koosviibimisest võiks kujuneda traditsioon. “Kui olümpiatuld kantakse iga nelja aasta tagant, siis meie võiksime seda teha iga kahe aasta tagant või siis, kui mõni kultuurimaja jälle valmis saab,” leidis ta.

“Ei usu,” vaidles vastu Virge Varilepp. “Ma arvan, et see on ikka ühekordne ettevõtmine, kui ta muutub iga-aastaseks, ei ole see enam see,” rääkis Varilepp. Kuid lisas seejärel: “Ent mine sa tea…”
Virge Varilepa arvates on Saaremaa kultuuri tulevik helge, sest “eks tulekandjaid on alati – neid, kes suudavad tule süüdata, seda edasi viia ja sel mitte kustuda lasta”.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 354 korda, sh täna 1)