Maakarja hing lõi veisetõu-nimelise osaühingu (1)

Maakarja hing lõi veisetõu-nimelise osaühingu

SAARE MAAKARJA UHKUSEGA: OÜ Saare Maakari lehm Kelli on saarte vissivõistlustel osalenud kolmel korral. Kahel korral (2010 ja 2012) on Liia Sooääre hoolealune tunnistatud maakarja vissiks. Foto: Tõnu Veldre

Nädal tagasi Upal toimunud vissivõistlusel nimetas professor Haldja Viinalass Kaar-ma valla Uustla talu perenaist Liia Sooäärt Eesti maakarja hingeks. 1. juunist tegutseb staažikas loomakasvataja oma talu baasil loodud osaühingus Saare Maakari.

See, et tõu nimetus on ka osaühingu nimes, on Liia Sooääre sõnul taotluslik. Eesti maakarjaga on Liia Sooäär askeldanud aastakümneid. Sitket saare naist hoiab selle igipõlise tõu juures austus maakarja vastu.
“Maakarja juures hoiab mind tõu säilitamise vajadus. Et säilitamisel rohkem motiivi oleks, selleks peab ka aretustööga tegelema. Maakarja lehmad kipuvad madalakasvulised olema, aga tõuaretuse tulemusel oleme saanud ka kõrgemaid loomi. Ka osaühingu Saare Maakari moodustasin just selleks, et tähtsustada tõu olulisust. Seni olid minu loomad Uustla ökotalu hingekirjas. Mahetootmine on samuti oluline, aga et teadvustada laiemalt maakarja osatähtsust, pidasin vajalikuks nimemuutust,” rääkis Liia Sooäär.

Plaan hakata võid tootma

OÜ Saare Maakari lehmade toorpiim on müügil Kiratsi küla Saksa poes. Ehtsal maapiimal on kindel tarbijaskond, kes just niisugusest maitsvast ja jõudu andvast toiduainest lugu peab.
Nii Sooääre oma kinnitusel kui ka Saksa poest piima ostjate hinnangul on maakarja lehmade piim eriline, heade maitseomadustega hüva jook, mida tasub serveerida nii pereliikmetele kui ka pakkuda külalistele.
Lisaks toorpiimale võib Saksa poest osta kohapeal valmistatud jäätist, mille põhikomponent on samuti Uustla talu ehk uuenenud nimega OÜ Saare Maakari rõõsk koor. “Piima jätkub ka Saaremaa piimatööstusele,” märkis maakarja tõupuhtuse eest hoolt kandev Liia Sooäär.

Ilmselt vähenevad aga kohalikule piimatööstusele müüdavad piimakogused mõnevõrra juba selle suve teises pooles. Põhjus peitub selles, et Liia Sooäär plaanib ise võid tegema hakata. “Töötlemine peaks sellel suvel lahti minema. Separaator on juba kohal,” teavitas hakkaja naine.
Millal võiks Uustla talus tehtud võid maitsta saada, ei osanud Liia Sooäär küll öelda, aga lubas sellest ajakirjanduse kaudu teada anda, kui aeg käes.
Liia Sooääre maakarjas on praegu 30 looma, neist lüpsilehmi 22. Tõupull Otitöll on aga teenust osutanud kodutalust kaugemalgi.
Hiljutisel vissivõistlusel tõusid piltlikult öeldes pjedestaalile kaks OÜ Saare Maakari lehma.

Ainult maakari

Siinsetest loomakasvatajatest on Liia Sooäär ainus, kes peab vaid maakarja veiseid.
2010. aastal üleriigilisel konkursil aasta põllumehe tiitlile kandideerinud Liia Sooäär rääkis toona, et kui Ain-Ilmar Leesment 1989. aastal maakarja seltsi taastas sooviga põlist ja väljasuremisohus tõugu elus hoida, siis sai temagi sellest inspiratsiooni. 22 aastat tagasi ostis Sooäär kaks maakarja mullikat ja sellest saigi asi alguse.
Just Leesmendi jutust sai Eesti põllumajanduse akadeemia agronoomina lõpetanud saarlanna innustust. Nüüd räägib ta juba oma kogemustele toetudes huvilistele, kui oluline on maakari eestlastele olnud ja kui palju häid omadusi sellel tõul on. Liia Sooäärel jagub nii motivatsiooni kui ka tahtmist jätkuvalt maakarjaga tegeleda, nüüd juba osaühingus Saare Maakari.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 406 korda, sh täna 1)