Kuni su küla veel elab (1)

Kuni su küla veel elab

SÕIDAME POODI: Eit (Liivi Väli) ja taat (Viktor Martel) ajasid kaks korda nädalas oma vana Žiguli rehe alt välja ja kodistasid aleviku kaupluse poole, et osta sealt kõik vajalik. Taamal ühendatud kandlekoor. Foto: Sille Lapp

Valjala laulupäev, mis tavaliselt on toimunud Valjala maalinnal, leidis seekord aset Jööri külamuuseumi õuel, mullu külaseltsi eestvedamisel sinna kergitatud laulukaare all.

“Laul, tants ja pillimäng on olnud need, mis meie rahval on aidanud üle elada raskeid aegu,” ütles Valjala vallavanem Aare Martinson avakõnes. “Ühest rahvalaulust leiame värsirea: suu laulab, süda muretseb. Aga võtaks täna endale voli teha sellesse värsiritta muudatuse ja lausuks seda niipidi: suu laulab, süda rõõmustab. Kõlab ju paremini?”
Martinsoni sõnul ei tasu muretseda kallale kippuvate sääskede ja viletsa suveilma pärast. “Ärgem muretsegem asjade pärast, mida me muuta ei saa,” pani vallavanem ette. “Laskem suul laulda, südamel rõõmustada ja jalal tantsurütmis kaasa kõlkuda!”

Seekord oli laulupäeva teema “Kuni su küla veel elab”. Kogu kontsert – laulud, tantsud, pillilood – kulges käsikäes eide-taadi tegemistega. Olid need nüüd siin- või sealpool Lööne sood, kiviste põldude ja kadakase karjamaa serval – töid ja tegemisi talus jätkus. Eluaegne tööharjumus ei lubanud käsi rüppe lasta. Ja süda ei lubanud, et midagi jääks laokile. Nad jaksasid veel. Loomi küll enam ei peetud, aga juurikaid kasvatati. Lapsed olid juba kodupesast välja lennanud, mõni lausa välismaale.

Eit ja taat on ka maailma asjadega kursis, Soomes ja Londoniski käidud ning kui elupäevi jätkub, siis mine tea… Koos meenutati ka nooruspõlve ja tantsusamme, ühest tantsust sai teine ja kolmaski.
Vahel me küsime endalt: kas ma olen õnnelik? Enamasti jõuame järeldusele, et pole põhjust vastupidist väita. Selle teadmisega elasid ja toimetasid oma talus ka eit ja taat. Mida toob tulevik? Seda ei tea meist keegi. Aga eit ja taat usuvad, et traditsioonid, elujõud ja -tarkus, mida nad on armastusega jaganud oma lastelastele, ei jäta selle põlise talu pinki tühjaks, vaid me leiame sealt alati kedagi istumas või selle ümber kilkamas. Ajad ju muutuvad ja mitte alati halvemaks.

Meid rõõmustasid oma laulu, pillimängu ja tantsuga esinejad mitmelt poolt üle Saaremaa ja kaugemaltki: lauljad meie sõprusvallast Pirkkalast Soomest, segakoor Horele Orissaarest, segakoor Helin Kuressaarest, segakoorid Metskülast ja Karjast, Waldia Valjalast, Valjala põhikooli lastekoor, Valjala-Orissaare-Muhu ühendatud kandlekoor, rahvapilli koondkoor, tantsulapsed Leisist ja Valjalast, veteranide tantsurühm Viktooria Saklast, naistantsurühm Mari-Annid Valjalast, Muhu ja Valjala segatantsurühmad. Pärast kontserti algas simman, mis kestis, kuni rahvast jätkus.
“Oli üks korralik kontsert, looga kontsert. Aeg läks nii kiiresti, oli päris uutmoodi ja huvitav,” võttis peo kokku Valjala valla kultuurijuht Anne Auväärt.

Sille Lapp
Valjala vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 664 korda, sh täna 1)