Saarlased olid esimesel Kristjan Jalaka mälestusretkel kolmandad (1)

Saarlased olid esimesel Kristjan Jalaka mälestusretkel kolmandad

PÜHENDATUD RELVAVENNALE: Nädalavahetusel toimunud esimene Kristjan Jalaka mälestusretk sai alguse Kudjape kalmistult, kus on 2009. aastal Afganistanis hukkunud saarlase viimne puhkepaik. Siia tõid pärjad tema relvavennad, esiplaanil Kaitseliidu Saaremaa maleva instruktor Henno Rüütel. Foto: Kristjan Prii

Läinud nädalavahetusel korraldati Kaitseliidu Saaremaa maleva eestvedamisel juba viiendat korda lahingpaaride võistlus “Sõrve retk”. Esimest korda oli see rännak aga pühendatud Afganistanis 2009. aastal hukkunud saarlasest nooremseersandi Kristjan Jalaka mälestusele.

“Mõte pühendada meie rännak saarlasele Kristjan Jalakale tuli Lääne kaitseringkonna ülemaga aru pidades,” ütles Saarte Häälele võistluste peakohtunik, Saaremaa maleva staabiülem kapten Kristian Kivimäe, lisades, et kutsed saadeti nii naabermalevatele (kellega koos on siiani Orkaani harjutusi tehtud) kui ka väeosadele, mis olid nooremseersant Kristjan Jalakaga seotud.

Võistlus algas laupäeva õhtupoolikul Kudjape kalmistul hardushetkega, kus sõna sai kaitseväe vanemkaplan kapten Gustav Kutsar. Sõdurid vahipataljonist, kus Kristjan Jalakas aega teenis, ja scoutspataljonist (see on missioonisõdurite väeosa) asetasid relvavenna hauale pärjad.

Hambad risti lõpuni

Mälestuspärja tõid ka Saaremaa kaitseliitlased. Kohal olid Kristjan Jalaka ema ja vanavanemad.  Lühikeses kõnes meenutas kaplan ka Kristjani isa, ohvitserist vaimulikku Kaido Jalakat, kelle haud läinud aastast Kristjani haua kõrval on.

Ja siis mindi starti, kokku lähetati rajale 24 lahingpaari nii Kaitseliidu Saaremaa malevast, Lääne kaitseringkonnast, Pärnumaa malevast kui ka scoutspataljonist ja vahipataljonist. Tegemist oli tõelise sõduriilmaga ja nii mõnigi võistleja arvas, et “igal juhul parem kui 30-kraadine kuumus”.

Umbes 30-kilomeetrilisel rännakul tuli lahingpaaridel läbida kümme kontrollpunkti, kus pidi andma esmaabi, lahendama pioneeri-, relva- ja sideülesandeid.

Võidu viisid koju Pärnumaa kaitseliitlased Lauri Laapas ja Siim Vahkel, teiseks tuli Lääne kaitseringkonna võistkond (veebel Margo Metsar ja veebel Raimo Tomson). Parimad saarlased (kaitseliitlane Tanel Kuusikmaa ja kapral Vootele Pihel) said väärika kolmanda koha.

Tanel Kuusikmaale tegi erilist heameelt, et saarlaste selja taha jäid professionaalid scoutspataljonist. Kuusikmaa, kes “Sõrve retkel” võistles esmakordselt (varem on ta seotud olnud korraldusliku poolega), leidis, et säärased võistlused annavad vabatahtlikule kaitseliitlasele kindlasti võimaluse end proovile panna, samuti saab rajal uusi teadmisi, kogemusi ja paraneb ka füüsiline vorm.

“Kindlasti oli sellel võistlusel ka neid, kes läksid lõpuni, hambad ristis, vaatamata sellele, et jalad olid päris läbi,” avaldas Kuusikmaa, märkides, et kindlasti on see nii mõnelegi eneseteostuseks, mida mujalt naljalt ei saa.

Naistel nii hästi ei läinud

Naisvõistlejatel seekord väga hästi ei läinud – kolm võistkonda, kus naishinged koos meestega vapralt rajal vastu pidasid, saavutas punktitabelis 12.–17. koha. Ometi märkis Aire Pahapill, kes siiani vahest enim saarlannadele militaarretkedel au ja kuulsust toonud, et seekord rajal tema jaoks üllatusi ei olnud, kuid talle meeldis, et oma maleva mehed olid nii hea rajaga hakkama saanud.

Pahapill, kes esimest korda oli rajal koos Piret Paomehega, tunnistas, et eks viimasele see liikumine oli vahepeal ikka päris raske. “Aga ta ei kurtnud kordagi ja tuli ikka kange trotsiga edasi!”

Piret Paomees ise märkis, et kindlasti võiks “Sõrve retkest” saada üleriigiline ettevõtmine. Oli ju rada mõeldud ka tänavuse kaitseliitlase baaskursuse lõpurännakuna.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 762 korda, sh täna 1)