Tänavune suvi kuulutatakse Saare maakonnas hea teeninduse suveks, mille eesmärk on koos siinsete turismi- ja teenindusettevõtetega edendada külalislahkust ja väärtustada teenindajate tööd.
“Eiffeli torni meil ei ole, kuid külalislahket ja hea teenindusega kohta tahavad turistid ikka ja jälle külastada või soovitavad seda oma sõpradele-tuttavatele,” ütles idee autor, Kuressaare ametikooli toitlustuse juhtõpetaja Õile Aavik. “Saare maakond võiks saada tuntuks just oma kõrge teenindustaseme poolest.”
Jaanipäevast augusti lõpuni kestva ettevõtmisega saavad liituda kõik maakonna teenindusettevõtted ja -asutused. “Oleme mitme ettevõtte juhtidega rääkinud, huvi on olemas,” sõnas Aavik.
Sel aastal täitub 20 aastat ametikooli õpperestorani Kass avamisest ja turismitöötaja eriala õpetamise algusest. “Seetõttu on sümboolne, et algatasime mõnda aega mõttes olnud hea teeninduse suve just tänavu, ja on rõõmustav, et leidsime kohe ka mõttekaaslasi, kellega koos seda läbi viia,” rääkis Õile Aavik.
Ettevõtmine saab alguse avaseminariga esmaspäeval, 11. juunil, mil lisaks projekti tutvustamisele räägivad teeninduse hetkeseisust Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor õppejõud. Teenindustaseme arendamisest räägivad oma ettevõtte põhjal Olde Hansa restorani loovjuht Angela Randmets ja Swedbanki Kuressaare kontori juhataja Ave Reimaa-Lepik.
Hea teeninduse suvega liituvad ettevõtted saavad osalemist tähistavad kleepsud ja infomaterjalid. Kliendid võivad teeninduse kohta tagasisidet anda nii ettevõttes kohapeal kui ka vastaval veebilehel. Saadud tagasiside põhjal kuulutatakse sügisel välja maakonna parimad teenindajad ja teenindusettevõtted. Hea teeninduse suve patroon on maavanem Kaido Kaasik.
Ettevõtmise korraldajad on Kuressaare ametikool, Saare maavalitsus, Saaremaa Arenduskeskus ja Saarte turismiarenduskeskus.
Loading ...
“Linnuke kirja” ürituse tunne jääb seda artiklit lugedes. “Hea teenindus” tundub olevat nii elementaarne instrument teenindussektoris, et ilma selle poole püüdlemata ju konkurentsis ei püsi. Sellele tähelepanu juhtimine ei anna midagi juurde, sest sellega tegeleb iga teenindaja nagu nii või siis kukub mängust välja.
Iseasi on see, et erinevad rahvused ja kultuurid tajuvad head teenindust väga erinevalt ja ma ei ole kindel isegi selles, et see mida peavad selle ürituse eestvedajad ja patroon heaks teeninduseks, igas olukorras toimib. Ja siis see kleeps ukse peale, et siin teenindatakse hästi, justkui ilma kleepsuta sellest kliendid aru ei saa, no andke andeks. Loosunglik ja küsitav on selle ürituse mõttekus.
Lepime näiteks kokku, et juulis küpsetame kõik hästi häid saiu, kas me siis saame kõik ühte moodi aru, nii eestalsed, lätlased, tailased, ameeriklased, sakslased, türklased ja teised rahvused, et mis see hea sai on ja hindame seda ühte moodi?