Foto: internet
Saaremaal lõppes maikuus erandkorras välja kuulutatud hundijaht, kui Öörikul realiseeriti eile kolmas ja viimane väljaspool jahiaega antud hundiküttimise luba.
Orissaare jahimeeste seltsi juhatuse esimees Hinnar Kuuder rääkis, et kohalik jahimees Martin Hein lasi noore emase hundi maha eile hilisõhtul Ööriku karjamaal lihaloomade vahelt, kuhu hunt oli tulnud vasikaid kimbutama. “See oli üdini nahaalsus tulla täitsa küla alla,” märkis jahiseltsi juht, kelle sõnul on eile tabatud hunti nähtud ka kiriku taga asuva suure lauda juures.
Sündmused Öörikul hakkasid pihta umbes kella 23 paiku õhtul, kui Martin Hein naasis jahimeeste poolt alalise valve alla võetud karjamaalt, kus selle hetkeni oli kõik rahulik olnud. Siis hakkasid aga veised karjamaal ammuma, mille peale mees karjamaale tagasi läks ja hunti märgates selle saja meetri pealt maha lasi. Püssitoru ette jäänud noor emahunt kaalus 30 kilo.
Hinnar Kuuderi sõnul oli kohalik loomatalitaja sama hunti näinud karjamaal mitmel korral ja ka eelmisel õhtul üritas võsavillem üht noort mullikat maha murda, kuid jõud ei käinud üle. Hundi ponnistusi pärsib veiste puhul sageli ka asjaolu, et suured loomad asuvad ühiselt hunti ründama ja peletavad kiskja minema. Sama hästi pole läinud aga Pulli karjamaa lammastel, keda hunt on kahel korral murdmas käinud.
Hinnar Kuuder ütles, et Orissaare jahimehed võtsid väljaspool jahihooaega väljakuulutatud hundijahti väga tõsiselt ja käisid igal õhtul väljas varitsemas. “Praegu on ööd valged, see on ilmastikuolude poolest ainuke võimalus hunt kätte saada. Kui päevad jäävad aga lühemaks ja ööd muutuvad pimedamaks, siis ei tee enne lume tulekut enam midagi,” rääkis Kuuder, kelle sõnul pärinevadki esimesed viited hundi olemasolule Öörikul just möödunudtalviselt lumelt. Jahiseltsi juht avaldas veendumust, et praegu Orissaare kandis rohkem hunte ei ole.
Keskkonnaameti jahinduse spetsialist Ivar Marlen ütles, et selleks korraks on hundijaht Saaremaal läbi ja vähemalt esialgu uusi lube ei väljastada. “Praegu me jälgime olukorda ja vaatame, kuidas kahjustustega on,” sõnas Marlen, toonitades, et kõik lastud hundid olid karjamurdjad. “Kõik hundid ei murra ju karja, üldjuhul leiab hunt oma toidu ju metsast,” lisas ta.
Keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männili sõnul on huntide täpne arv Saaremaal endiselt teadmata. Arvukuse kindlaks tegemist raskendab asjaolu, et hundid on väga liikuvad. “Keegi ei tea, kui palju neid kutsikaid eelmisel suvel täpselt sündis, kuid praegu on nad kõik laiali läinud ja võivad liikuda üle terve Saaremaa,” rääkis Männil.
Kuna Saaremaa on merega piiratud, võivad nad saarele mitu tiiru peale teha. See on ka põhjus, miks huntide arvu tavaliselt kõvasti üle hinnatakse, sest ei arvestata huntide hästi suurt liikuvust, selgitas Männil.
Eelmised kaks sel kevadel väljaspool jahihooaega kütitud hunti lasti maha Sõrves. Neist esimene leidis otsa mai lõpus Rahuste veisekarjamaal ja teine selle nädala alguses Tammunas, kus hiljutisele murdmiskohale tagasi tulnud noor emane hunt jahimehe püssitoru ette jäi.
Loading ...
Kui minna 10 aastat tagasi:
Hundid söönud, lambad terved.
Artikkel: Peep Männil, Keskkonnaministeeriumi peaspetsialist
Milline võiks olla huntide arvukus Eestis? Kas varemalt keskkonnastrateegias nimetatud 40 või suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskavas väljapakutud 100-200 isendit. Või hoopis vähem või rohkem. Jätaks seekord kõrvale Euroopa Liidu ja lähtuks rohkem kohalikest ja eriti kohalikest jahinduslikest huvidest.
Miks aga ikkagi ei võiks olla vaid 40 hunti. 40 hunti produtseeriks aastas juurde 35%, so 14 isendit, st umbes nii palju võiksime iga aasta küttida, et arvukus eriti ei muutuks. Jahi seisukohalt oleks seda aga näotult vähe. Samamoodi, nagu me püüame hoida oma looduslikku mitmekesisust, peaksime hoidma ka jahinduslikku mitmekesisust. Peaksime seisma ka nende jahimeeste eest, kes hundijahti jahina oluliseks peavad. Sellest aspektist lähtuvalt võiks meil olla mitte alla 200 hundi, sellest hulgast võiks siis aastas küttida 70.
http://arhiiv.koolielu.ee/print.php?print=2851
Paraku lõppenud jahihooajal kütiti 149 hunti, 2010/2011 hooajal 125.
Kui võtta aluseks Peep Männili matemaatika, siis on Eestis tublisti
üle …. hundi.
Suurkiskjate kaitse ja ohjamise korraldamise töörühma istung toimus 11. jaanuaril 2011. a Keskkonnaministeeriumis.
http://www.envir.ee/1156242
Kummaline on sealt lugeda:
Egon Niittee: Me näeme siin meetmeid ette, me ei aja jonni, et me ei taha hunti ilvest küttida. Küsimus taandub lõpuks sellele, et me ei tea täpselt palju neid on, erinevad arvamused, metoodika. Et me ei tea täpselt, et Eestis on 700 hunti nii nagu Jaan Ärmus väidab, siis tulebki hundilimiit 500 panna, aga me ei tea täpselt.
Peep Männil: Pesakondade arv on indikaatoriks, mis lubab kaudselt minna üldarvukuse hinnangule. Ütlesin, et kui kütitakse 135 hunti, siis jääb alles 100 hunti. Eelmisel aastal ütlesin, et 250 hunti on sügisel. See on väga umbmäärane arv, mis ei luba isegi selle arvu vea piire öelda.
Andres Lillemäe. Hunt peab metsas olema. Hunt on vajalik, aga ta peab olema kontrolli all ja normi piires nii, et see on kõigile aktsepteeritav. Praegu on igal juhul Eestis puudu ühiskondlikkust kokkuleppest: jahimehed on oma kastis, teadlased on oma kastis ja ametnikud on oma kastis.
Kui omal ajal Tiit Randla ütles, et Eestis peab olema 30 hunti, Harri Valdmann, et 60 hunti ja Peep Männil, et 100 hunti, siis see arv peab olema põhjendatud, miks see nii on.
Hanno Zingel: See 100 hunti tuleb ohjamiskavast. See kava on ühiskondlik kokkulepe nii Eesti sees kui Euroopa Liidu sees. Kui me läheme juurte juurde, me ju urbaniseerume ja hundisõpru tuleb järjest juurde, siis vaadatakse lõpuks üle, kas hunt on jahiuluk või mitte.
Andres Talijärv: Probleemid tekivad ikkagi sellest, et hunti on pigem liiga vähe, mitte aga liiga palju.
Üks tähelepanek veel: suurkiskjate ohjamis- ja kaitsekorralduskava 2002 – 2011 on aegunud, uuega tõenäoliselt tegeletakse. Koostajad peaksid olema huvirühmade esindajad. Kes esindab karjakasvatajate huvirühma? Kui selleks peaks olema: põllumajandusministeeriumist Mati Tõnismäe, siis oleks siin mõtlemiskoht, kuna istungi protokollist tulenevalt ei lausunud mees arutelul ühtegi lauset, kuigi kiskluse surve oli juba eelnevatel aastatel karjakasvatajatusele paiguti talumatult suur.
Aprillis 2012, võeti vastu Eesti Looduskaitse arengukava aastani 2020.
Milles muuhulgas nähakse ette huntide arvukuseks 200.
Midagi on väga valesti selles hundipoliitikas!!!
Tänapäeva käsitluste kohaselt hõlmab loomade heaolu ka loomade vaimset seisundit ning rõhub vajadust võimaldada kariloomade liigile iseloomulikku käitumist karjamaadel (Palk & Otstavel 2010).
Mitte olla hundirünnakute objektiks.
ME VEEL SIGIME…. krt SNAIPRIKARI
TO HUNT , meid on ka tulevikus rohkem ;D katsu sa veel rohkem sigida . ;D
Ka eelmise artikli alla panin ( kus lasti sörve teine hunt ) panen siia ka . KHM , nagu siin räägivad möned et tehke endast ise topised jne , et öppoige hunte valvama , aga sa mötle natuke ette poole ka LOLLAKAS , me vöime neid valvata , vöima igaöhta passida lambakarjas , neid paukpadrunitega ja tea millega veel hirmutada, aga hunt on tark loom , ta harjub ära … niiet mötelge mis suust ennem välja ajate , suured loomasöbrad…
JAHIMEHELE KIIDUSÕNAD!
lamba om nunnu, susi päh, tapame ää.
Lugesin hommikul sama uudist Meie Maast ja mõtlesin, et väga oluline fakt neil kirja panemata.Ema-, või isahunt ? See oli kirjas Oma Saares.
Hundijaht oli ikka kõrgema taseme mäng ja omade jopede värk. Lihtsaid inimesi pole mõtet kiusata.
Tappa emahunt praegu on mõrtsuka töö. need mehed on põlastust väärt, et koerad teie hauale käiksid.
Tappa 16 lammast on emahundist mõrtsuka töö. Nendest 16-st lambast oli nii mõnigi lammas ema oma lapsega. Kus siis see hala jäi? Äkki vahetad koduloomad ka hundi vastu, sest ta nii armas ja süütuke ja iial ei üritaks sinu arterit läbi närida. Kiitus nendele meestele.
Armas Rait.
Miks hundid metsast välja üldse ronivad?
AM DESTROYING HUNTING DEVOL
Mida te neid lambaid peate, kui valvata ei jaksa?
Ei ole sellist asja enne näinud, et metskitsed magavad päise päeva ajal keskpaika heinapõldu.Päeval metsa ääres ringi liikudes pole miski ime näha metsloomi, mis enne oli suur haruldus.Põder koos nii pisikese vasikaga,kes ei suutnud õieti veel jalul seista,magas heinas ja laskis inimesed kusagil 100 meetrini.Hein oli kõrge,aga sellist kohtumist ei soovita, sest põdraema kaitseb alati oma vasikat ja võib rünnata.Järeldan, et mets on loomade jaoks ohtlikum kui inimene,sest enne oli päise päeva ajal loomi heinas praktiliselt mõeldamatu näha.Ja hundi rajad on ju olemas.Öörikult saadi kätte küll noor emahunt, kuid on ka suuri jälgi.
Susi tappis loomatervishoiu spetsialist Kolmårdenis
Välismaailm | Turun Sanomat 17.6.2012 16:32
http://www.ts.fi/uutiset/ulkomaat/358971…
Susi tappis loomatervishoiu spetsialist Kolmårdeni loomaaias Rootsis nädalavahetusel. Õde sai surma huntide koppel pühapäeva hommikul.
Rootsi Põllumajandusülikooli susiasiantuntijan, et juhtum on harvaesinev, kuid vastavat on toimunud ka varem.
– Loomad ei karda inimesi, nii et õnnetusi juhtub, ekspert Olof Liberg ütles.
Ta ei tunne veel juhtumit, kuid väidab, et selliste õnnetuste põhjuseks on tavaliselt sellest, et rutiinist kõrvalekaldeid.
– Eriti ohtlik on, kui õde läheb piirdeaeda üksi. Hundi võlu ei tohi unustada ohtu.
Surma täpseid detaile ei ole veel pühapäeval õhtul teada. Kolmårdeni töötajad said kriisiabi, ja kurbus-uudis oli lahkunud surma saanud loomatervishoiu spetsialist lähedastele.