Eile öösel pärast mitmepäevast varitsemist lasi kohalik jahimees Sõrves maha noore emahundi, kes oli mai lõpus murdnud Tammunas 16 lammast. Nädal varem sai Mõntu jahiseltsi liige hundile pihta Rahuste karjamaal lehmade vahel.
Torgu valla mees Valdur Pihelpuu lasi võsavillemi maha eile öösel kella kahe paiku kohas, kus seesama hunt mai lõpus 16 lammast murdis ja kuhu ta nüüd naasis lambakorjustega kõhtu täitma.
Kolmandat ööd varitsuses olnud jahimehe sõnul ilmus hunt tema vaatevälja umbes 250 meetri kaugusel mööda kuupaistes merekallast rahulikult Türju–Tammuna teed pidi Sääre poole jalutades ning just avalikus kohas promeneerimine kiskjale saatuslikuks ka sai.
Esmalt pidas Pihelpuu öist uitajat rebaseks, kuid üsna varsti võis looma peakuju järgi öelda, et tegemist on siiski hundiga. “Alttuult tuli ja ma kartsin, et ta tunneb mu lõhna enne ära, kui laskemaa peale jõuab,” meenutas Pihelpuu, kelle sõnul takistas merelõhn hundil siiski inimest haistmast.
Pihelpuu lasi hundi maha umbes 50 meetri pealt, ilma et hunt oleks jõudnud jahimeest märgata. “Ta sai täpse lasu, kohe kukkus ja sinna ta jäi,” sõnas kütt, kes saab kiskja tabamise eest jahiseltsilt tasuta põdrapulli laskmise loa.
Osa oma elust Pärnumaal elanud Valdur Pihelpuu on jahil käidud aastate jooksul lasknud kokku kolm hunti. Eelmised kaks jäid tal püssitoru ette 1970-ndatel Kilingi-Nõmmes, mille jahiseltsi kuulub praegu Mõntu külmhoones valvurina töötav mees siiani.
Eile hommikuks oli Tammunas lastud hundi surnukeha juba Torgu jahipiirkonda rentiva OÜ Vesimetsa omaniku Valeri Litvinovi koduhoovis Vättal. Kaheaastase emahundi turja kõrgus on 72 cm, mis viitab väga suurele kasvule.
Hundi sisikond andis suurepärase ülevaate tema viimase aja toidusedelist. Kiskja magu oli poolenisti täis talleliha, osaliselt seedimata toidus oli lambanaha tükke ja kõhuäär. Ilmselt kuulsid need jäänused lambatallele, kelle hunt pärast massimurdmist endale nosimiseks kaasa võttis.
Valeri Litvinov rääkis, et lammaste murdmine hakkas Sõrves pihta juba eelmisel aastal, kui Maantee külas kadus karjast ära 30 lammast. Tollal süüdistas lambapidaja lammaste kadumises külakoeri. Detsembrikuuks oli selge, et Sõrves tegutsevad hundid ning sellest ajast alates on neile ka jahti peetud. Kuna noorest emasest jäi maha üks suur isane hunt, usuvad jahimehed, et nüüd saab Sõrves mõnda aega kuulda hundi ulgumist, kuid tema tabamist see kergemaks ei tee.
Teadaolevalt lasti viimased hundid Saaremaal 15. jaanuaril, kui Leisi lähedal tabati kaks emast hunti. Seoses eilse laskmisega tuli aga välja, et ööl vastu 27. maid lasi Mõntu jahimeeste seltsi liige ühe hundi ka Rahustel.
Mõntu jahimeeste seltsi esimehe Rein Tõru sõnul lasi Rahuste lehmakarjamaal võsavillemi üks Kuressaare jahimees, kes pärast Eurovisioni otseülekannet läks Sõrve hunti passima. “Siis, kui hakkas juba natuke valgeks minema, oli näha, et lehmad on väga ärevil ja siis leidis ta sealt läbi udu ühe sellise looma, kes ei sobinud lehmakarja,” rääkis Tõru, kelle sõnul üritas karjamaale murdma tulnud isahunt vasikaid rünnata.
Keskkonnaameti jahinduse spetsialist Ivar Marlen ütles, et nüüd on Sõrves hundi laskmise luba otsas, ülejäänud Saaremaal võib aga veel ühe hundi lasta. Tegelikult oli Sõrve jaoks ette nähtud vaid üks luba, kuid pärast hundi küttimist Rahustel anti uute kahjustuste tõttu veel üks luba. Kolmanda loa andmine otsustatakse pärast olukorra analüüsimist.
Marleni sõnul väärivad Saaremaa jahimehed Sõrves lastud huntide eest kiitust. “Saarte jahimeeste selts võttis end kokku ja mobiliseeris mehi – see ei ole odav lõbu. Reede, laupäev, pühapäev oli 20 meest igal öösel väljas – see on suur töö, mis on ära tehtud,” tunnustas Marlen.
Torgu valla elanik ja vallavolikogu liige Luule Aadussoo ütles, et lambapidajatel oli tõesti hirm. Eriti pärast seda, kui 16 lammast korraga murti. “Samas oli inimesi, kes ütlesid, et issand, et siin ei julge liikuda, võib-olla päise päeva ajal veel, aga õhtul üldse mitte,” rääkis Aadussoo, kes avaldas siiski kahtlust, kas kiskjad inimesi murdma tulevad. “Nad ikka liiguvad rohkem mere ääres, kuigi samas on nad ka varem sisemaal murdnud.”
Loading ...
Tublid jahimehed!!!
varsti seisab Linnusitamaal ka üks karu ühe jala peal ja hoiab teist üleval.
Tuleks teha topised nii hundist kui ka jahimehest.
Paugutada tuleb senikaua kui soed märkavad koduloomad rahule jätta. Keegi ju ei tapa neid vihkamisest, vaid nende sigaduste pärast, nii et tuld hallivatimeestele!
see on sinu arusaamine, pealegi haige arusaamine.
Lõpuks ometi hakkas jää liikuma.
Keskonnaamet raius eelmisel aastal, et Saares hunte pole. Nüüd kui 4 maas ja metsas veel liikvel, tekib küsimus Keskonnaametnike pädevuse kohta. Äkki peaks seal ka ridu harvendama nagu tublid jahimehed hunte ja siis tekiks kohe riigil rahastuse võimalus jahimehi selliste suurkogunemiste jaoks. Tublid mehed.
keskkonnaamet ikka lõpuks möönas, et vist üks hunt on aga see pidavat muldvana ja hambutu olema, käivat ainult mättalt marju söömas ja vanu konte lutsutamas. usu veel hullu juttu….
täienduseks artiklile.Pihepuu oli väljas kuuendat ööd järjest ja lasi hundi lammaste murdmise kohast karuste mere ääres paari meetri kaugusel veepiirist,mitte maanteelt,nagu artiklist aru saada võis.tänud kõigile,kes Sõrve hundiaktsioonis osalesid, nüüd loomapidajatel väike kergendus ja jahimeestel lootus normaalsele jahipidamisele.
Tubli mees see Valdur!
tubli töö!
M:O:T:T:
naabri Muki nägu – see just paar päeva vajaka…
Keskonnaameti pädevus huntide arvu suhtes on nagu amet isegi – mittepädev. Loodan, et kui ikka hunt toru ette jääb siis jätkub tublil jahimehel julgust vajutada. Siin tuleb saarlasel ikke ise otsustada. Siis juljeb ka lapsi metsa marjule saata! Edu!
tublid!!!!!
jahimehed laske ennast ise maha ning tehke endast topised. Kui hundid ka nt murdsid lambaid siis õppige lambaid valvama, ega see pole siis huntide süü!
jahimehed kes hunte lasevad võiks saada surmanuhtluse või väga väga karmi piinalise karistuse, nt käed ära raiuda ja jalad ka, elagu siis veel edasi!
Tubli Martin. Kolmas juba väga tipp topp jahimeeste poolt suvisel ajal tabada.
Hundud on nii armsad, pehmed ja karvased, kurbade silmadega, tühjade köhtudega, mis kisute neid, las elavad.
Olid jah “tühjade köhtudega” – “Hundi sisikond andis suurepärase ülevaate tema viimase aja toidusedelist. Kiskja magu oli poolenisti täis talleliha, osaliselt seedimata toidus oli lambanaha tükke ja kõhuäär. Ilmselt kuulsid need jäänused lambatallele, kelle hunt pärast massimurdmist endale nosimiseks kaasa võttis.”
Tappa elujõuline emaloom on kuritegu.
Tappa 16 lammast on siis ilmselt lubatud sinu arust? Peaasi, et need armsad ja sõbralikud hundid saavad vahelduseks männikäbidele ikka tallepraadi ka. Oleks sinu hoovis keegi ulgumas käinud, oleks jutt vist natuke teine.
KHM , nagu siin räägivad möned et tehke endast ise topised jne , et öppoige hunte valvama , aga sa mötle natuke ette poole ka LOLLAKAS , me vöime neid valvata , vöima igaöhta passida lambakarjas , neid paukpadrunitega ja tea millega veel hirmutada, aga hunt on tark loom , ta harjub ära … niiet mötelge mis suust ennem välja ajate , suured loomasöbrad…
JAHIMEHELE KIIDUSÕNAD!