Maavalitsus rentis äripinna 10 sendiga ruutmeetri eest (20)

ODAV ÜÜR LINNASÜDAMES: Selles majas Kuressaare linna tuiksoonel rendib riik oma hooneid välja 10 sendiga ruutmeetri eest. Tõnu Veldre

ODAV ÜÜR LINNASÜDAMES: Selles majas Kuressaare linna tuiksoonel rendib riik oma hooneid välja 10 sendiga ruutmeetri eest. Tõnu Veldre

Kuressaare kinnisvaraturul on juhtunud üsna kurioosne lugu, sest kesklinnas asuva Saare maavalitsuse hoone esimesel korrusel hakkab tegutsema notaribüroo, kes maksab kuus üüri ei rohkem ega vähem kui 10 eurosenti ruutmeetrilt. Samas majas asuv apteek peab maksma kümneid kordi rohkem.

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Türkson on allkirjastanud käskkirja, mille järgi FIE notar Gerda Pitk üürib 91,8 ruutmeetrit äriruume hinnaga 0,10 eurot kuus ruutmeetri kohta, TÜ Tiiu Tanu üürib 111,5 ruutmeetrit äriruume hinnaga 1,50 eurot ruutmeeter ning OÜ Graveer üürib 58,2 ruutmeetrit laoruume hinnaga 0,17 eurot ruutmeeter. Igale pinnale tehtigi vaid üks pakkumine.

“Vähene huvi rendipindade vastu tingis ka madala üürihinna,” tõdes siseministeeriumi õigus- ja haldusosakonna juhataja Anu Neemelo.

Äärelinnast odavam

Võrdluseks võib tuua, et näiteks kesklinnas Kohtu tänaval asuvas hoonetekompleksis on ruutmeetrihinnad 7–19 euroni. Kesklinnast veidi eemal, aga samuti peatänava ääres asuvas hoones on üürihinnad 2–4 eurot ruutmeeter. Isegi Kuressaare bussijaamas, kust üürnikud klientide vähesuse ja seega äritegevuse soikumise tõttu lahkuvad, küsitakse ruutmeetri eest 2–3 eurot. Äärmusliku näitena võib tuua ka selle, et äärelinnas asuva garaažiboksi saab kätte ruutmeetrihinnaga ühe euro ringis.

Tõele au andes tuleb siiski nii notaribürool kui ka graveerimisfirmal maksta ruutmeetri eest lisaks ka haldusteenuse eest, mis teeb siis kokku ruutmeetri hinnaks poole euro ringis. Tasuda tuleb ka kommunaalkulud, ent kui rentnik soovib, võib ta istuda ka külmas ja pimedas.

JOKK juhtum

Kuigi üürid tunduvad uskumatult madalad, on tegemist täieliku JOKK teemaga. Nimelt on Saare maavalitsus hoone tühje ruume varem kaks korda enampakkumisele pandud. Siis olid alumised piirhinnad vastavalt 6 ja 2,5 eurot. Soovijaid ei olnud. Seadus näeb ette, et kui kaks korda on enampakkumine nurjunud, siis kolmandal korral piirhinda enam seada ei tule. Võidab see, kes pakub kõige rohkem.

Saarte Hääl rääkis mitme kesklinnas ärisid pidava inimesega ning nad tunnustasid maavalitsuse hoones ruume üürijate head vaistu, keegi neist ei oleks oma sõnul selle pealegi tulnud, et minna 10-sendise ruutmeetrihinnaga kesklinnas “sinilindu püüdma”.

“Mis puutub hinnavõrdlusse äärelinna hindadega, siis seda on meil võimatu kommenteerida, kuna hind kujuneb tavaliselt välja nõudmise ja pakkumise vahekorrast,” märkis Anu Neemelo.

Saarte Hääl küsis hindade kohta ka Saare maasekretärilt Jaan Leivategijalt, kes märkis, et mingit investeerimiskohustust üürnikul ei ole, kuid ruumid ei ole siiski just parimas seisus ning arvatavasti teevad üürnikud seal ka remondi.

Leivategija ütles, et pakkumine oli avalik ja seega oleksid kõik võinud sellel osaleda. Maasekretär lausus, et maavalitsuse huvi on, et ruumid oleksid kasutusel, ja lisas ka repliigi: “Parem kümne sendi eest notar, kui kahekümne eest õllekas…”


Teised alla ei saa

Kurioosseks teeb loo see, et viis aastat tagasi tõstis maavalitsus renti. Toona olid ruutmeetri hinnad 4,5 euro kandis. Seega on hinnad nüüd 40 korda madalamaks lastud. Viis aastat tagasi tõusid hinnad ligikaudu 10 euro peale.

Sellal Saare maavanem olnud Toomas Kasemaa põhjendas hinnatõusu, et turu arenguga tuleb kaasas käia. “”Kesklinna rendihindades ei saa olla viiekordset vahet, see on juba ebaaus konkurents,” märkis Kasemaa. Ta lisas, et riigi vara peaks eraettevõtjate kasutuses olema turuhinnaga, sest vastasel juhul tegutsevad nende ruumide rentnikud sisuliselt riigi dotatsioonil.” kirjutas toonane Oma Saar artiklis “Maavalitsus lõpetab kinnisvaraturu narrimise”.

Paar aastat tagasi hakkasid ka leheveergudel kajastuma maavalitsuse hoones tegutsevate firmade soovid, et üüri alla võetaks. Toona selles hoones tegutsenud raamatukauplus lõpetas tegevuse ja maksmata jäänud arved tunnistas maavalitsus lootusetuks võlaks. Juuksurisalong kolis mujale ja ka selle kolimise üks põhjus oli just kõrge rent.

Ainsana tegutseb edasi Saaremaa Apteek, kes maksis veel hiljuti renti kümneid kordi rohkem, kui on nüüdsed rendihinnad.

Eile Saaremaa Apteegis olukorda uurimas käinud Saarte Hääl sai vastuseks, et pärast juuksurite lahkumist saadi küll renti veidi alla, kuid siiski olevat see kõvasti kõrgem kui 10 või 17 senti või 1,50 eurot. Apteegist täpset renti öelda ei osatud ning ka maasekretär, kes lubas Saarte Häälele need arvud saata, eile seda ei teinud. Jaan Leivategija ütles, et tema küll ei näe põhjust, miks peaks hakkama teiste rentnike makstavaid rendisummasid üle vaatama.

Enampakkumisel kujunesid nüüd sellised rendihinnad ja seega pole midagi teha.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 377 korda, sh täna 1)