KURB LUGU: Saare maakonnas on lapsi poole vähem kui tosina aasta eest (13)

KURB LUGU: Saare maakonnas on lapsi poole vähem kui tosina aasta eest

Graafika: Liina Õun, foto: Tõnu Veldre

Saare maakond on Eesti maakondadest laste arvu kahanemise poolest Hiiumaa järel teisel kohal.

Statistikaameti andmeil oli võrreldes 2000. aasta 1. jaanuari seisuga meie maakonna 5-14-aastaste laste arv käesoleva aasta 1. jaanuariks vähenenud lausa 49,6 protsenti (Hiiumaal 57,7). Kolmandaks platseerus Jõgeva maakond (–48,6%).
Laste arv on kokku kuivanud kõigis maakondades, ent kõige vähem Harju (–18,5%) ja Tartu maakonnas (–24%).
Saare maakonna “teist kohta” kommenteerinud Saare maavalitsuse kantselei nõunik-perekonnaseisuametniku Avo Levisto sõnul ei ole neis arvudes tema jaoks midagi uut.
“1985. aastal sündis üle 600 lapse aastas. Siis tuli laulev revolutsioon ja sündis 700–800 last,” rääkis Levisto. “Seejärel algas langus ja 1994. aastal sündis meie maakonnas 488 last.”
Sündimus oli Levisto andmeil madalaim 2003. aastal, mil ilmale tuli 290 last, ja hakkas pärast seda tõusma. “Praegu sünnib keskmiselt 350 last aastas ja see näitaja on püsinud viimastel aastatel enam-vähem stabiilne,” nentis Levisto.

Saare maakonna elanikkond on teiste maakondadega võrreldes ka veidi vanem. “Meil kipuvad noored inimesed ju rohkem välja rändama nagu teistegi ääremaade puhul,” lausus Levisto.
Saare maakonna omavalitsustest troonib laste arvu vähenemist käsitlevas tabelis esikohal Kihelkonna vald, kus tosina aastaga on lapsi vähemaks jäänud 70,9 protsenti. Esikolmikusse kuuluvad veel Muhu vald (–69,7%) ja Torgu vald
(–69,4%).
“Nendes kolmes vallas on elanikkonna keskmine vanus kindlalt kõige suurem, lähenedes nelja-viiekümnele,” tõdes Avo Levisto.
Rõõmustamiseks pole põhjust ka Kuressaare linnal, kus lapsi on 48,3% vähem kui 12 aastat tagasi. Siinsetest omavalitsustest kõige õnnelikumaks võib pidada aga Kaarma valda, kus vähenemine on vaid 29,7 protsenti.
“Kuna ma tean, kuidas siin asjalood on, siis meie valla kohta käiv number mind ei üllatanud,” ütles Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam. Tema näeb laste arvu kahanemise peapõhjusena noorte väljarännet. “Ilmselt pole aastakümneid hoolt kantud elukeskkonna eest, mis lapsi toodaks,” arvas Aardam. “Inimeste seas on levinud mõttelaad, et pigem lähen kaugele ja teenin seal raha, kui nuputan, mida siin kohapeal vallas teha.”

Raimu Aardam märkis, et kui laste arv samas tempos väheneb, on nii Kihelkonna valla kui ka kogu Saare maakonna tulevik kurb. Samas näeb ta Kihelkonna valda 10–15 aasta pärast puhkuseveetmise ja suvekodude piirkonnana. “Juba praegu on suvel siin pilt tunduvalt rõõmsam,” lausus Aardam.
Torgu vallavanem Tiit Põld iseloomustas laste arvu muutumist kajastavat statistikat sõnaga “kurb”. “Noored on meilt lahkunud ja sünnitavad oma lapsed mujal, kuna töökohad on kaugel,” rääkis ta. “See, et laste arv on kogu Eestis nii palju vähenenud, on muidugi masendav. See näitab, et meie riik pole majanduslikult turvaline ja siin ei taheta lapsi sünnitada.”
Põld ei usu, et praeguste arengute valguses Torgu valda midagi rõõmustavat ees ootab.
“10–15 aasta pärast pole Torgu valda kui sellist enam niikuinii olemas,” prognoosis ta.


Maakonna elanike arv on vähenenud ligi 13%

Viimase rahva- ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel on Saare maakonna elanikkond eelmise rahvaloendusega võrreldes vähenenud 12,81%.
Kui 2000. aastal oli maakonnas püsielanikke 35 951, siis seekordse loenduse andmeil 4607 võrra vähem ehk 31 344.
Rahva- ja eluruumide loenduse esialgsetel andmetel loendati 31. detsembrist 31. märtsini 1 294 236 püsivalt Eestis elavat inimest. Neist 693 884 olid naised ja 600 352 mehed. Eestlasena määratles end 68,7%, venelasena 24,8% ja muu rahvusena 4,9% loendatud püsielanikest. 1,5% jättis oma rahvuse määratlemata.

Viimase rahvaloendusega võrreldes on Eesti püsielanike arv vähenenud 75 816 ehk 5,5% võrra. Aastal 2000 loendati püsielanikke 1 370 052.
Võrreldes eelmise loendusega on suurenenud Harju- ja Tartumaa elanike arv, ülejäänud maakondade elanikkond on vähenenud. Suurim vähenemine on toimunud Järva maakonnas – 21,22%.
Loenduse esialgsed tulemused leiab statistikaameti andmebaasist. Kohalike omavalitsuste rahvaarv avaldatakse 2012. aasta lõpus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 76 korda, sh täna 1)