Foorumil lahati Saaremaa majanduse ja rahvastiku arengut

Foorumil lahati Saaremaa majanduse ja rahvastiku arengut

 

Kuressaares Georg Ots Spa hotellis toimus eile Saaremaa arengufoorum “Meretarkus vs. merega piiratud mõtlemine”, kus räägiti Saare maakonna rahvastiku trendidest, neist tulenevatest väljakutsetest ja siinse majanduselu võtmeküsimustest.

Konsultatsiooni- ja koolituskeskuse Geomedia juhatuse esimees Rivo Noorkõiv, kes keskendus oma ettekandes rahvastikuteemadele, tõi välja tõsiasja, et suhteliselt vähesed saarlased saavad tegelikult Saare maakonnas praegusel ajal oma kodu lähedal tööl käia. “Kui võtta Saaremaa, siis ca 60% inimestest saab tööl käia oma maakonnas,” tõdes ta. Kuidas see trend muutub, sõltub paljuski sündimusest ja rändest.
“Kui vaatame rahvastikuarengut ja mõtleme elukvaliteedile, siis valivad inimesed endale elukohta selle järgi, kus on kättesaadavad erinevad teenused. Saame aru, et sellest lähtuvalt hakkab elu koonduma rohkem linnadesse,” nentis Noorkõiv. Saare maakonna puhul vajavad tema hinnangul lahendamist küsimused, kuidas hakkab välja nägema siinne haridusvõrgustik, milline saab olema ettevõtlus ja kuidas kujuneb välja maakonna keskus.

Saaremaa majanduse võtmeküsimustele keskendus arengufoorumil Tartu ülikooli regionaalplaneerimise dotsent Garri Raagmaa. Tema jutust jäi kõlama, et saarlased on erinevaid võimalusi aastate jooksul tegelikult väga hästi ära kasutanud. Kui mõnes muus maakonnas või maakonnakeskuses keskenduti aastate eest põhiliselt koolide ja lasteaedade korrastamisele vms, siis Kuressaares panustati sel ajal töökohtade loomisse.
“See, et siin õigel ajal spaad püsti pandi, et Saaremaa sai seetõttu üheks spaakeskuseks Eestis, on väga tubli tulemus. Ilma selleta oleks kogu praegune siinne pilt hoopis teistsugune olnud,” märkis Raagmaa. Samuti on õigel ajal panustatud nt turismitalude rajamisse.
Samas leiti foorumil, et Saaremaal ei saa lootma jääda vaid turismile.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 55 korda, sh täna 1)