KOKKU LEPITUD: Ühiste kavatsuste protokollile kirjutasid alla (vasakult) Swedbanki peadirektor Eestis Priit Perens, BLRT Grupi juhatuse esimees Fjodor Berman ja SLK nõukogu esimees Vjatšeslav Leedo. Foto: Egon Ligi
Laupäeval sõlmisid Saaremaa Laevakompanii, BLRT Grupp ja Swedbank eelkokkuleppe neljanda uue parvlaeva ehitamiseks Väinamere reisiliinidele.
AS-i Saaremaa Laevakompanii (SLK) nõukogu esimehe Vjatsešlav Leedo sõnul on Väinamere reisiliinidel neljanda suure parvlaeva järele tõsine vajadus. “Meie kolm uut parvlaeva viisid mandri ja saarte vahelise parvlaevaliikluse uuele tasemele. Selle kvaliteediga on harjutud ja inimesed on meie laevad omaks võtnud,” tõdes Leedo.
Praeguseks on aga selgunud, et nii saarlastele kui ka hiidlastele kolmest parvlaevast ei piisa. “Meie kohus on koos partneritega tuua nii Kuivastu–Virtsu kui ka Heltermaa–Rohuküla liinile juurde uusi võimsusi ja vastata turunõudlusele, mida Saaremaa ja Hiiumaa oma unikaalsuses saarte külalistele pakuvad,” sõnas Vjatšeslav Leedo.
SLK juhatuse esimees Tõnis Rihvk ei soovinud selle üle spekuleerida, millal neljas uus laev kõige varem valmis saada võiks. “Võtame rahulikult aega ja kui mitte varem, siis teeme selle valmis aastaks 2016,” sõnas Rihvk. Ta nentis, et esialgu arutatakse põhjalikult läbi kõik uue laevaga seotud küsimused, nagu näiteks, mida saaks neljanda laeva juures teisiti ja võib-olla ehk pareminigi teha. Rihvki sõnul pole ka arutatud, millisele liinile võiks neljas laev tulla. “Ta oleks ses mõttes universaalne, et sobiks igale poole ning läheks sinna, kus teda parasjagu tarvis on,” kinnitas ta.
Ühiste kavatsuste protokolliga kinnitasid osapooled arusaama laeva projekteerimisest, ehitamisest ja ostu-müügilepingu sõlmimisest. Lepingu sõlmimine sõltub ostu-müügihinna kokkuleppimisest, lõplike dokumentide vormistamisest ja ettevõtete nõukogude heakskiidust.
BLRT Grupi juhatuse esimees Fjodor Berman nentis, et veel ühe maailmaklassi laeva ehitus Eesti ettevõtte jaoks on neile suur au. “Püüame välja töötada parvlaeva projekti, mis vähendaks kulusid ja oleks reisijate jaoks veelgi mugavam,” kinnitas ta.
Swedbank on väljendanud oma valmisolekut kaaluda projekti finantseerimist, kui SLK täidab panga tingimused. “Swedbankil on rõõm toetada edukate Eesti ettevõtete koostööd, mis aitab muuta igapäevase liiklemise paljude Saare- ja Hiiumaa elanike jaoks mugavamaks ning loob eeldused saarte turismitulude kasvuks,” kommenteeris Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens.
Uus laev peaks tulema umbes 93 meetrit pikk, mahutama ligi 160 autot ja kuni 600 reisijat. “Sisuliselt tuleks sellest neljas sõsar Saaremaa Laevakompanii ja üldse Eesti laevastiku uhkusele – parvlaevadele Muhumaa, Saaremaa ja Hiiumaa,” lausus Leedo.
Kaks jäämurdjat reisilaeva
Sõlmitud protokoll mainib ka võimalust sõlmida edaspidi leping veel kahe parvlaeva ehitamiseks ja ostmiseks, millel peab olema suurendatud jäälõhkumise võimekus Eesti rannikuvetes. Tegu oleks olemasolevate parvlaevadega sarnaste, ent samas universaalsete alustega, mis saaksid reisijate teenindamise kõrvalt vajadusel tegutseda jäämurdjatena.
Tõnis Rihvk tõdes, et ühte kindlat kohta, kus need jäämurdjana tegutseda võiksid, pole kindlaks määratud. Kindlasti jaguks neil aga tööd Väinamerel, kus talviti pole jäälõhkumisel suurt keegi abis käinud.
Loading ...
P…i need kanuud, K U H U jääb sild??? Tulgu need paadid nii moodsad kui tahes, silda need EI ASENDA!!! Mul kohe magu kisub krampi, mõeldes sellele, et pean nuumama mingit paadimeest, omades tasuta reisimist, riigi piires. Sellest on korduvalt räägitud, et ülevedu pole midagi enamat kui maantee pikendus.
sander ütles välja ka oma frustratsiooni põhjuse – "Mul kohe magu kisub krampi,
mõeldes sellele, et pean nuumama mingit paadimeest" – kadedus, mis muud. Aga ära muretse, sannu, see on väga levinud tunne, sa ei ole imelik.
Mis teha kui mõni minister selle lodjamele peost sööb, tühi kott ei seisvat ju püsti. Aga lugu on iseenesest uskumatu, me elame XXI sajandil ja peame ikka veel mingite kanuudega purjetama.
Te mehed ei ela mitte XXI sajandi alguses vaid pilvedes. Võõra rahaga tahate head elu nagu kreeklased. Kahjuks või õnneks seda enam ei juhtu.
Jälle hea põhjus paadisõidu hinda tõsta! Ja milleks klaevale mingi kohvik või kauplus, kui sealt ei jõua osta või kohvigi ikka ära juua? Ja tõsi on see, et me kõik ju teame , miks silda ei tule ja miks sellega seonduvatele uuringutele on nii palju aastaid ja aega ja raha kulutatatud! Ega muidu ju neid paadikesi nii agararlt ei ehitataks! Kel võim ,sel jõud; kel jõud, sel õigus; kel raha, sel veel suurem õigus…
Kapitalism….
Seda, et ka sild tasuline tuleks, on tuhat korda räägitud. Ja mitte kuskilt ei tule nii metsikut raha, et ehitada sild nii väiksesse kohta nagu Muhu/Saaremaa. Olgem õnnelikud, et keegi julgeb riskida korralike praamide ehitamisega.
Milleks seda silda vaja, kui elanike arv pidevalt väheneb? Lugege tänasest
lehest.
Sander, hakka silda ehitama, rääkimisest tolku pole.
Sander on ikka päris eksiarvamisel kui loodab tasuta sillast üle sõita. Praegusel tasemel laevaühendus on ok ja virisejad saavad alati viriseda.
Ei saa seda silda või tunnelit ehitatud. Ainult üks vingumine,et raha pole. Köige euroopas ringi ja vaadake mida väikesed riigid suudavad ehitada. kas keegi oskab öelda,palju raha on pandud uuringute alla. Kes selle eest vastutab.Uue laeva tellimisest selgub,et silda ei tule,aga rahvale valetatakse ja pannakse silla teema jälle valimisvankri ette.Toompeal käimas suur rahastamisskandaal,huvitav palju leedo sinna on investeerinud.
Pileti hinna paneb paika riik, mitte vedaja.
Ikka ja alati on keegi arvaja, kes arvab, et kõik on kõigi peale kadedad. Ei ole, vaja on silda. Ometi on ju võimalusi saada hea tahtmise ja korraliku asjaajamise korral Euroopast sillale projektirahad taha. Aga niikaua, kuni Juhan ei tea, mis ministeeriumis toimub ning kantsler on endiselt paadimehega lepinguid (2016?) sõlmimas, olukord ei muutu ning põlistatakse paadiliiklust. Ehk oleks abi sellest, kui koonduks Sillapooldajate Ühingusse?Kas siis tõesti sillasaarlased ei suuda oma häält kuuldavaks teha!?
Rahva häält kuuldavaks teha.?!Kas Leisi rahva häält võeti kuulda.
pool silda oleks valmis juba ainuüksi nendest rahadest,mis nn "uuringute" alla on pandud. loomulikult on ka sillal sõit tasuline. käige veidi euroopas ringi,näit.kasvõi horvaatias. Väikese raha eest saad üle silla saarele.6 km silda ja ei saa tehtud. sama kui see maanteeamet ei saa tartu maanteed tehtud. Mujal euroopas osatakse eurorahasid kasutada,meil kahjuks mitte.Küprosel viib iga mäe otsa kaks uut teed,lisaks vanale. asi loomulikult otsustajates-10 a ministeeriumis istunud kantsler on nii enda kui oma alluvate elu ülimugavaks teinud.siit ka need komandeeringurallid-
Naiivne on mõelda, et keegi tuleb investeerima suurt raha lihtsalt väikese arvu reisida tahtvate inimeste pärast. Tööjõulist elanikkonda jääb aina vähemaks, mingit erilist tootmise kasvu ei paista kusagilt. Ja kui keegi arvab, et püsiühendus midagi parandab, siis vaadaku Virtsut-seal meri arengut ei takista!?
Naiivne on arvata, et ainult tööjõuline saarlane üle silla sõidab. Suvel nädalalõpul passid kuimitu tundi sabas, kui õigeaegselt pole bronni pannud? Ainuüksi võimalus ööpäevaringselt(!) ja stressivabalt üle silla sõita loob uusi võimalusi, lisaks toob uusi lustijaid ja romantikuid ning muud rahvast vaatama-nautima Saaremaad. Ja mis see Virtsu siia puutub? Üht mereäärset asulat ei saa kuidagi võrrelda Saaremaaga.
Kui tuleb sild, siis on järjekordne mereäärne(mitte meretagune)asula jällegi juures
Need LODJAPEDED võivad siin ju oma suurepäraselt toimivast lodjaühendusest jahuda kuipalju tahes, fakt on see, et ainult sild on see mis suudab Saaremaad hoida pinnal ja peatada inimeste äravoolu saarelt. Silla majanduslikust kasust pole siin mõtet kirjutadagi, see on ju lollilegi selge. Eriliselt oleks sild vajalik veel siis, kui Ninase sadamast kaubasadam saab. Mõelge LODJAPEDED peadega, mitte tagumikega.