Riik peab leevendama elektrihinna tõusu! (6)

Riik peab leevendama elektrihinna tõusu!

 

Viimastel aastatel on märkimisväärselt kallinenud soojusenergia, tõusnud on nii gaasi kui ka elektri hind. Eriti kiire on hinnatõus olnud selle aasta alguses. Eluasemega seotud kulud on aastataguse ajaga võrreldes tublisti üle 10% kõrgemad. Keskmine palgatõus on olnud aga märksa tagasihoidlikum ja see pole kõigile osaks saanud.

Paraku on 2013. aastal tulemas järjekordne hüppeline hinnatõus, sest Eesti läheb üle täielikult avatud elektrituru süsteemile. Üleminek algas tegelikult juba 2010. aasta 1. aprillist, mil Eesti suurtarbijatel tekkis kohustus osta elektrit elektribörsilt. Avatud turu tingimustes oli elektrihinna põhitariif 2011. aastal Eesti hinnapiirkonnas keskmiselt 44 EUR/MWh, mis on 40 protsenti kõrgem kui hind suletud turul kodutarbijatele ja väikeettevõtjatele.
Alates 2013. aasta 1. jaanuarist peavad ka väiketootjad ja kodutarbijad ostma elektrit börsihinnaga ehk märksa kõrgema tariifi järgi kui täna.
Elektriarve koosneb lisaks põhitariifile ka võrguteenusest, taastuvenergia tasust ja elektriaktsiisist ning arvele lisandub käibemaks. Kui põhitariif kallineb 40%, siis kasvavad inimeste elektriarved 13% võrra.

Oma elektrituru avamise kohustuse võttis Eesti Euroopa Liiduga liitudes ja see on tänaseks möödapääsmatu. Küll aga tuleb riigil kompenseerida hinnatõusu tarbijatele, sest elekter ei ole luksuskaup, vaid igapäevases elus hädavajalik teenus nii linna- kui ka maapiirkondade elanikele.
Riigi võimuses ei ole elektri põhitariifi alandamine avatud turul, kuid elektrihinna kallinemist saab leevendada ka teiste meetmete kaudu. Seetõttu tegi riigikogu Keskerakonna fraktsioon ettepaneku alandada elektriaktsiisi praeguselt 4,47 eurolt Euroopa Liidu alammäärani ehk 1 euroni. See vähendaks prognoositavat hinnatõusu 25% võrra. Aktsiisi alammäära elektrienergia maksustamisel kasutavad näiteks meie lähinaabrid Läti ja Leedu.

Oleme läbi arvutanud ka elektriaktsiisi alandava eelnõu vastuvõtmise kulu riigieelarvele. Elektriaktsiisimäära langetamisel väheneks aktsiisi laekumine riigieelarvesse prognoositavalt 24 miljoni euro ulatuses. Samas suureneb avatud elektrituruga liitumise järel elektrihind niikuinii ja sellest tulenevalt käibemaksu laekumine riigieelarvesse 13,5 miljoni euro võrra. Ühtlasi suurendab elektrihinna tõus riigile kuuluva Eesti Energia tulusid, mistõttu on võimalik katta riigieelarve tulude vähenemine osaliselt Eesti Energia dividendidest. Seega julgen kindlalt väita, et elektriaktsiisi alandamine 2013. aastast on Eesti riigile täiesti jõukohane ja küsimus pole mitte selleks raha leidmises, vaid tahtmises.

Keskerakonna fraktsioon esitas samasisulise eelnõu ka 2011. aasta mais. Paraku teatas vabariigi valitsus, et ei toeta elektriaktsiisi alandamise ettepanekut ning seejärel lükati eelnõu Reformierakonna ja IRL-i häältega riigikogus tagasi.
Loodan, et seekord arutatakse teemat põhjalikumalt ja Keskerakonna algatatud eelnõu võetakse vastu. Seda enam, et läinud aasta valimiste eel lubas IRL kodukulude kontrolli alla võtmist ja andis igati lootust, et välditakse hüppelist hinnatõusu. Ühtlasi tuleks vabariigi valitsusel välja pakkuda ka omapoolseid lahendusi elektrihinna tõusu kompenseerimiseks, sest elektrituru täieliku avamiseni on jäänud kõigest seitse kuud.

Jüri Ratas
riigikogu liige, Eesti Keskerakond


Kommentaar

Tahe elektrihinda vähendada on kindlasti kõigil – elekter võiks tõesti olla nii odav kui võimalik.
Seda, kui suur see elektriaktsiis peaks olema, on ju kaalutud ja selle üle on palju vaieldud.
Täna tuleneb elektriaktsiisi tase puhtalt eelarveloogikast ja ka sellest, kuidas rahandusministeerium asjasse suhtub.
Kindlasti mingisugused võimalused aktsiisi vähendamiseks oleks, samas tuleks siis mõelda, kust see eelarvepuudujääk siis täidetakse.
Arvan, et tahtmise taha asi ei jää, peame aga vaatama eelarvetasakaalu tervikuna.
Reformierakonna nägemus on pigem selline, et järsku elektrihinna tõusu saaks tarbijatelt koormuse maha võtmiseks üritada leevendada taastuvenergeetika tasude vähendamise teel.

Jaanus Tamkivi
riigikogu liige, Reformierakond, endine keskkonnaminister

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 94 korda, sh täna 1)