LAMBAD TEEL: Kuigi pildistamine uted kiiresti liikuma ajas, otsustas kaks neist omavahel jõudu katsuda. Selline tegutsemine sõiduteel pidi sealkandis igapäevane asi olema ja on samas suur oht liiklejatele. Foto: Tõnu Veldre
Tiirimetsa poole sõites tasub Länga teeristi jõudvatel autojuhtidel ettevaatlik olla, sest sihitult ja omapäi rändav lambakari uitab seal mööda maanteid. Teisipäeval hüppas üks lammas ootamatult sõiduteele ja jäi auto alla.
“Kõige kurvem on see, et sõiduteel olevad lambad võivad tekitada liikluses palju hullemaid tagajärgi kui vaid auto mõlkimine,” selgitas olukorda naaber, kes ei soovinud oma nime lehes avaldada. Ta lisas, et kurb on vaadata, kui kümmekond looma lihtsalt ringi hulgub ja naabrite aiaviljad nahka pistab.
Teisipäeval juhtunud õnnetus, kus lammas küll hukkus, aga auto ja sõitjad terveks jäid, pani mitmedki inimesed mõtlema, et selline loomapidamisviis päris õige küll ei ole.
“Kui loom jookseb sõiduki ette, on tegemist ikkagi liiklusõnnetusega ning sõidukile tekitatud kahju eest vastutab looma omanik,” kinnitas politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Hedy Tammeleht, selgitades, et kui inimesed viga ei saanud, tegeleb kahjude hüvitamisega näiteks kindlustus (kui on kaskokindlustus). Politsei saab loomaomanikku trahvida.
“Kui keegi märkab, et kuskil on loomad pidevalt sõiduteel või lahti, siis võib sellest teavitada nii kohalikku omavalitsust kui ka politseid,” soovitas Tammeleht, kelle sõnul on teada ka juhtumeid, et kui omanik ei suuda tagada loomade turvalist hoidmist, on loomad omanikult lihtsalt ära võetud.
“Andke mulle raha, küll ma siis ka aiad ehitan!” oli lambapidaja vastanud nii naabritele kui ka tema lambale otsa sõitnud autojuhile.
Samas ei ole see ainus probleem, mis nende loomadega väidetavalt seotud on. “Olen väga häiritud, sest juba mitu aastat ei ole mul mõtet aias midagi kasvatada, rääkimata puude istutamisest, sest naabri lambad panevad kõik nahka,” kurtis naaber, kelle hinnangul on lammastel praegu võimalik rohtu süüa, kuid talvel olid tingimused hullemad, sest söögiks oli vaid sama hein, mis loomadel ka jalge all.
Saarte Hääle andmetel on lammaste omanik mees, kes armastab tihti ka pudelipõhja vaadata. Loomade jaoks on küll aed tehtud, kuid vabalt käima harjunud uted ei taha seal pikalt olla.
“No ta armastab loomi,” õigustas teine naaber mehe käitumist, lisades, et tema arvates on hea, et lambad lahti on, sest siis saavad nad süüa ja probleemi polevat. Naabri oma lambad olid samas ilusasti tarastatud karjamaal.
Salme vallavanem Kalmer Poopuu kinnitas eile, et rääkis naabritega ning võtab ühendust ka loomade omanikuga.
Saarte Hääl käis lammaste omanikku kaks päeva otsimas, kuid meest tabada ei õnnestunud.
Loading ...
Kus nüüd need hundid siis on?
…on tark loom – ta läheb ainult sinna murdma kus saab kapitalistile maksimaalset kahju tekitada. kui kriitiline mass ületatud, siis Valneri hundid hakkavad saarlasi murdma!
Hundid lambanahas? Lammas ei hüppa ootamatult, lamba liikumist peaks ikka märgata olema. Ja kui lähened autoga lamba- või lehmakarjale, siis ilmselt oleks otstarbekas jalg gaasipedaalilt ära võtta ja pidurdada. Aga noh, kõikidele pole ju mõistust antud.
Punamütsike eveliy või kes,kuhu hunt jäi?
selles kohas on loomade vabakasvatus vägagi pop. pidevalt näen seal hulkuvaid suuri koeri.
lambad ei pöhjusta midagi, autod ründavad lambaid, teeks saare autovabaks
need mo lambad
Mille pärast see Marek siin hädaldab? Pane nimeks Ants või Leida, kommenteeri kuidas tahad, ole julge või arg – kui vaja, leitakse sind nagunii üles. Ja vahet vast pole, millise nime all kommenteerid, sest normaalne inimene ei karda sõnavabadust ja vastutust ning julgeb öelda just neid asju, mida öelda tahab.
Ma ikka imestan, et kuidas küll kommenteerijad on nii julged, et "kommidega" näitavad kui lollid nad on. Julge tegu!!! Kuna aga siin saab olla ju anonüümne, siis on ka julgust. Huvitav- kui SH peaks kehtestama reegli, et kommenteerida saab vaid oma nime all, kas siis ka on kommenteerijad nii julged? Vaevalt…
Hulkuvad lambad, nii nagu ka hulkuvad koerad-kassid tuleb kinni püüda ja hävitada.
metsloomade tekitatud kahjud,3000 registreeritud avariid aastas.metsloomade puhul kästakse sõita aeglasemalt ja ettevaatlikult,et sohver ise süüdi.
Mis see naaber siis kasvatab oma kapsaid avamaa peal. Tehku aed ümber.
Kuidas küll arvuti oskaks ära tunda ja tuvastada inimest? Võin ka kirjutada, et mu nimi on Marek. Kas see aga tegelikult ka nii on? Tundub, et sa oled ise loll ja ei tea arvutiasjandusest halligi. Aga edu sulle edaspidiseks!
Kus nüüd loomakaitse,armas taevas missugused lambad??!!Need nagu aastaringi metsas põõsa all elanud,kas see on siis õige loomapidamine.Siuksed nätakad pole küll lamba moodi ja nende eest võetakse vastu Euroopa raha.
Tänan sind anonüümne" to Marek. Vastan sulle- on olemas programm, mis suudab tuvastada kommenteerija. Kuna aga mul pole kommenteerija nime teadmisega nagu-nii midagi peale hakata, siis pole ka alla laadinud.
Elevant jäi auto alla
Lammastele on väga raske head aeda teha. Kui on karja liidriks sattunud lammas, kes tundub elu eesmärgiks olevat võtnud aiast väljamurdmise, siis ta muud ei teegi, kui otsib väljapääsu.
eks rändlammas ole üks paras sunnik, kuid kui maa ja lambad on registris, toetus tagatud, siis pole muud kui metallvõrgust aed ümber ja ei mingeid muresi…
Jaa, nimetada võid ennast kelleks iganes, aga Sinu arvuti IP jääb ikkagi kommentaari juurde. Seega, ei ole asi nii anonüümne midagi.
Mõni aasta tagasi pääses meie küla taluniku lehmakari valla ja tallas minu aiamaal nagu suutsid.Kuna mul peenramaad oli üsna pisuke lapike, siis jäi sellest alles vaid kena mälestus ja kahjuvalu.Kui ma hädast neile teada andsin ja kutsusin loomi ära ajama,siis teatas talumees, et kui inimene tahab aiamaad pidada, siis tehku sellele aed ümber.Ma olen aga vanade inimeste käest kuulnud, et esimese Eesti ajal võttis maaomanik tema maal paha teinud loomad kinni ja nende peremees pidi kahju enne kinni maksma kui loomad tagasi sai.Kui seda teha võimalik polnud, siis realiseeriti niipalju loomi, et kahju kaetud sai.Minu ja ka nende vanade inimeste meelest oli see üks õiglane seadus.
armas Mann,
esimese Eesti ajal tarastas maaomanik oma maa, et loomad ei saks paha teha.
Hoolsad olid mõlemad, nii maa- kui loomaomanik, kasvõi külas rahuliku kooselamise nimel.
Mis puutub vanade inimeste mälestustesse, siis on neis palju soovunelmaid möödunud aegadest (saad ka nii vanaks, hakkad ka mäletama tänast EV kui aususe ning õigluse kantsi).
See, et tänane talumees on kitsi, on tihti tingitud tema kitsikusest. Kindlasti on hea omavaheline suhe abiks ka ebameeldivuste silumisel ning kahjude kompenseerimisel.