Kõrgharidusreform mõjutab Saaremaa noorte valikuid (7)

Kõrgharidusreform mõjutab Saaremaa noorte valikuid

 

Kujutage ette, kui kõigest aasta aega pärast riigikogu valimisi oleks kurikuulus Saaremaa sild valmis ehitatud, sest nii oli lihtsalt koalitsioonilepingusse sisse kirjutatud. Olenemata ehituskvaliteedist, mõjude analüüsist ja sihtgruppide arvamusest. Eelmisel nädalal vastuvõetud kõrgharidusreformi puhul toimiti aga just nii – rajati Potjomkini küla, sest IRL-i ja Reformierakonna vahel sõlmitud valitsusliidu programmi oli kõrghariduse reformimine sisse kirjutatud.

Eesti õpilasesinduste liidu initsiatiivil korraldati Kuressaares küll kõrgharidusreformi vastane protestiaktsioon, kuid üldiselt on Saaremaa noored ülikoolielus toimuvatest muudatustest kaugele jäänud.

Mis saab sõidutoetusest?

Ehkki kõnealused muudatused ei mõjuta mind enne magistriõpingutele asumist, tunnen Tartu ülikooli üliõpilasesindajana siiski muret tulevaste tudengite pärast ning otsustasin eesootavaid muudatusi analüüsida.
Jaak Aaviksoo juhitud haridus- ja teadusministeerium on suutnud osava järjekindlusega pareerida kõik tudengite tehtud ettepanekud reformi parendamiseks.
Reformi sisuline väljamõtleja, ministeeriumi kõrghariduse osakonna juhataja Mart Laidmets on tunnistanud, kuidas makaronide söömine tema oma ülikooliajal tervisekahjustusi põhjustas, kuid ometi ei paranda vastuvõetud muudatused kõrghariduse kvaliteeti ega tudengite olukorda.
Arusaadav, miks oli vaja presidendi tagasi lükatud eelnõu taas kiirelt vastu võtta – valitsusliidu programmis lubati ka koolivõrgu ümberkorraldamist, mis võtab samuti oma aja.

Huvitav on vaadata, mis saab praegustest abiturientidest sügisel. Kuna 2013. aasta sügisest on lubatud “tasuta” õpinguid, võtab suur osa kevadistest gümnaasiumilõpetajatest tõenäoliselt endale vaheaasta.
Populistlik lubadus tähendab ju seda, et tasuta õppekohale jäämiseks peavad tudengid täitma õppekava 100% mahus, mis tähendab vähemalt 30 EAP väärtuses aineid semestris. Selgituseks olgu öeldud, et 1 EAP võrdub 26 tunni tööga. Töömaht võib siiski erialati erineda.
Kõige selle juures peab tudeng aga suutma end ka ära elatada – kellel ei ole selja taga vanemate toetust, peab käima tööl, nagu teeb praegu umbes pool üliõpilastest. Selle juures tuleb suuta hästi õppida, sest muidu on oht tasuta õppekohalt välja langeda.

Praegu on räägitud plaanist jagada riigi poolt 135 euro suurust õppetoetust tudengitele, kelle perekonna sissetulek ühe liikme kohta kuus jääb alla 280 euro.
Saaremaa noortele eriti oluline küsimus on aga praeguse täiendava toetuse ehk sisuliselt sõidutoetuse saatus. Täpsemalt hakatakse seda riigikogus arutama eraldi õppetoetuste eelnõus, mille kohta kuuleb tõenäoliselt alles suvel.

Laenamise lõputu ring

Tudengite esindajad soovisid, et riigikogu arutaks toetuste eelnõud koos kõrgharidusreformiga, ent seda ei toimunud. Nüüd tahavad tudengid saada vajaduspõhiseid õppetoetusi. Eelnõusse pandud süsteemi võime me ainult aimata – üliõpilaste majandusliku toetamise uue korra kohta ei ole veel midagi teada.
Huvitav on riigimeeste suhtumine: olukorras, kus pool Euroopat ja suur osa Eestist on end ülepeakaela võlgadesse laenanud, propageeritakse tudengi jaoks ühe parema sissetulekuvõimalusena õppelaenu võtmist. Et kui mõne “pehme” eriala lõputunnistus käes ning töökohta pole, saaks alustada lõputut laenuvõtmise surnud ringi õpingute ajal võetud võlgade tagasi maksmiseks.

Mina küll ei taha, et kui ma aastate pärast ülikooli peahoonest välja astun, koguneksid mu pea kohale kohe mustad pilved ning pähe muremõtted, kuidas peaks laenu tagasi maksma hakkama. Samal ajal kahetsedes, et minu tehtud kulutused kadusid lihtsalt mingisse tumedasse auku, sest omandatud hariduse kvaliteet ju võrreldes varasemaga reaalselt kasvanud pole.
Seetõttu kutsungi Saaremaa noori üles mitte niisama lihtsalt uskuma väljapakutud võimaluste headusse, vaid kriitiliselt analüüsima oma tulevikku ja ette mõtlema.

Nimetatud reformi skeptiku pilguga vaadates võiks ju enesele teadvustada, et koolieelseid ning -vahelisi suvesid saab kasutada tööl käimiseks ning pisikese algkapitali tekitamiseks. Et potte-panne on võimalik saada mujaltki kui tuttuuena poest ostes. Et Eestis on palju vaja just oskustöölisi, mitte kõrghariduspaberite ja väheste praktiliste töökogemustega inimesi.

Kristjan Lukk
Tartu ülikooli tudeng

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 85 korda, sh täna 1)