Saarlasest Eesti esikommunisti tabamise lugu (2)

Saarlasest Eesti esikommunisti tabamise lugu (2)

RÕÕMUMIITING: Nii nimetas saarlaste päevaleht Kommunismi Ehitaja 1952. aasta 16. mai õhtul Kingissepa (Kuressaare) linnapargis kõlakoja ees toimunud miitingut. Kuurhoone on kaunistatud Nõukogude juhtide portreedega. Foto: Saaremaa Muuseum

Täna jätkame lugu, mis räägib Eesti riigi kunagise vaenlase nr 1, saarlase Viktor Kingissepa tabamisest ja hukkamisest. Mai alguses möödus sellest sündmusest 90 aastat. Loo esimene osa ilmus nädal tagasi.

Miks Viktor Kingissepp siis ikkagi pärast seda, kui ta oli teada saanud, et üks tema sidemeestest Johannes Linkhorst 1. mail 1922 arreteeriti, Tallinnas Karu tänaval asunud salakorterist ei lahkunud? Üks oletus on, et ta usaldas Linkhorsti liiga palju.
Teine on aga enam eksistentsiaalset laadi. On arvatud, et Eesti esikommunist oli oma tegevuses pettunud. Õigem oleks vist öelda, et ta oli pettunud tööliste suhtumises tema tegevusse, sest ilma tasuta – nii väitis Kingissepp ise – ei tegevat keegi ühtegi liigutust. Sellega on ehk ka seletatav Kingissepa ükskõiksus oma saatuse suhtes ja minnalaskmismeeleolu.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest. Telli leht siit.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 58 korda, sh täna 1)