Eestimaa looduse fond: kiskjakahjud tuleb hüvitada praegusest kiiremini (5)

Eestimaa looduse fond: kiskjakahjud tuleb hüvitada praegusest kiiremini

 

Seoses hundi kaitsmisega tekkinud konfliktid ajendasid Eestimaa looduse fondi koostama keskkonnaametile ja keskkonnainvesteeringute keskusele märgukirja, milles muuhulgas tuntakse muret kiskjakahjude liiga aeglase hüvitamise pärast.

Märgukirjale alla kirjutanud Eestimaa looduse fondi (ELF) juhatuse esimees Jüri-Ott Salm märgib, et suurkiskjate kaitse korraldamise suurim probleem tänases Eesti ühiskonnas on jahimeeste konkurents suurkiskjatega ning suurkiskjate tekitatud kahjud loomakasvatusele.
“Konflikt suurendab jahimeeste survet küttimismahtude suurendamisele, viimased on aga üks olulisim huvigrupp, kellest sõltub meie suurkiskjate käekäik, ning nendega kompromissi otsimine on kahjuks keerukas,” osutas ELF-i tegevjuht.
Jüri-Ott Salmi sõnul on vastuvõetamatu, et mõned jahimehed näevad kõiki ulukeid vaid pelgalt neile kuuluva jahiressursina. “Tuleks aga endale aru anda, et metsloomad ei ole lihtsalt mingi ressurss, vaid looduse osa,” ütles Jüri-Ott Salm Saar-te Häälele.

Teine huvigrupp, kellega ELF peab vajalikuks kompromisse leida, on loomakasvatajad, kelle suhtumist suurkiskjatesse mõjutab eelkõige riigi suhtumine kiskjakahjude ennetamise ja kompenseerimisega seotud tegevusse.
ELF soovib teavet, kui kiiresti menetleb keskkonnaamet kiskjatega seotud kahjusid ja millise ajaperioodi jooksul jõuab raha kahju kannatanud talunikuni. Samuti tunneb ELF huvi, kuidas on keskkonnaametil korraldatud suhtlus talunikega tööajavälisel ajal ja kas on tagatud võimalike kiskjate tehtud kahjude hindamine.
ELF-i andmetel on kahjude kompensatsioon jõudnud kohale alles kuue kuu kuni aasta möödumisel, samuti on probleeme kahjude hindamisega tööajavälisel ajal. “Seda, kui talunik saab raha kätte pool aastat hiljem kahjujuhtumist, ei saa mitte kuidagi pidada normaalseks viisiks kompensatsioone välja maksta,” ütles Jüri-Ott Salm.

ELF leiab, et üle vaadata tuleks ka põllumeestele loomade ja lindude tehtud kahju hüvitamise määr ja põhimõtted. “Kui ühel talunikul hakkab sündima väga palju kahjusid, siis tuleb vaadata ka seda, milliseid meetmeid see talunik nende kahjude vältimiseks võtab,” rääkis Salm.
Kui talunikul on suured lambakarjad, oleks ikkagi mõistlik kasutada huntide tõrjumiseks karjakoeri ja teha lammmaste kaitsmiseks tugevdatud aiad. Kui talunik on kõiki võimalikke kaitsemeetmeid rakendanud ja kui tal ikkagi neid kahjusid juhtub, siis tuleb talle kahju ka kompenseerida, leidis Salm. Siinkohal on oodatud ka ennetusmeetmete riigipoolne toetamine.

ELF leiab oma pöördumises, et seoses ajakirjanduses aina rohkem kajastust leidvate hundivastaste aktsioonidega Saaremaal on oluline, et riigilt tulev informatsioon ja teavitus hundi ja teiste suurkiskjate kaitsest tagaks inimeste teadlikkuse suurkiskjate väärtusest ja nende kaitsmise vajalikkusest. “Oleme omalt poolt valmis osalema selle tundliku teema kajastamise aruteludel ja aitama riigil teavitustööd läbi viia,” lubas Jüri-Ott Salm.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 45 korda, sh täna 1)