Saaremaa tuntuim rannariba ei saa ka tänavu korda

Saaremaa tuntuim rannariba ei saa ka tänavu korda

KAS TÕESTI NII JÄÄBKI? Praegu Moskvas elav saarlanna Kersti Suursaar, kes eile Järve rannas jalutamas oli, imestas, et seda piirkonda peetakse praeguseski olukorras paigaks, mille enne surma kindlasti ära nägema peaks. Foto: Tõnu Veldre

RMK lubab Järve maastikukaitsealal teatud kohti rannast hooldada, kuid uusi laudteid tänavu ei tule. Kavas pole ka liiva sõeluda ega roogu eemaldada.

Kahe valla, Kaarma ja Salme vahel jaguneval alal jäävad suuremad korrastustööd tulevasse aastasse. Salme vallavanema Kalmer Poopuu sõnul hoiab vald eelkõige korras Salme aleviku rannaääre. Ning ka Tehumardi parklat hoiab vald korras. “Oma rannaala, mis meil on – jaanituleplats ja jõesuudme koht –, korrastame muidugi, igal aastal vaatame, et see korras oleks,” kinnitas vallavanem, lisades, et mujal suuremat korrastamist kavas ei ole.

Mändjala rannaala kohta ütles Kaarma vallavanem Margus Mägi, et seni, kuni maa oli reformimata, vastutas seal jäätmemajanduse jmt eest omavalitsus. Lisaks panustas vald varem liiva sõelumisse ning adru ja pilliroo koristamisse. Vald koostas ka detailplaneeringu, et selle kaudu taotleda rannaala munitsipaalomandisse ning arendada välja puhkajatele vajalik taristu. “Kahjuks meie plaanid ei teostunud. Maa otsustas riik anda riigimetsa majandamise keskusele,” tõdes Mägi.

Hooldavad jõudumööda

Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) saarte piirkonna juhataja Aili Küttimi sõnul on RMK-l kolm objekti – nn Taimeaia, Keskranna ja Järve puhkekoht –, mille kaudu Järve maastikukaitsealal külastust korraldatakse ning neid kohti ka hooldatakse. Mainitud kohtade piires hooldab RMK siiski jõudumööda ka rannaäärt.
Lisaks on hoolitsetud piirkonna veeanalüüside eest. Tänavugi anti terviseametile oma jah-sõna, et RMK on nõus analüüside eest maksma. “Seda selleks, et suplemas käijad saaksid olla kindlad vee puhtuses,” tähendas ta. Teiseks on Küttimi sõnul tervisekaitsel õigus teha kohalikule omavalitsusele ettepanek nimetada rand, kus käib suplemas palju inimesi, ametlikult supluskohaks. “Oleks mõistlik, et Kaarma vald nimetaks selle supluskohaks, aga seni pole seda tehtud,” tõdes ta.

Margus Mägi sõnul tähendab ametlik supluskoht siiski teatud nõuete täitmist, mis eeldavad investeerimist. Võõrale maale vallavalitsus aga investeerida ei saa. Samas on temagi seda meelt, et ametlik supluskoht võiks seal olla. “Meil ei ole midagi selle vastu, aga selleks peab RMK seal vastavad tingimused looma,” märkis ta.
Maaomandi küsimus on antud piirkonnas Aili Küttimi sõnul endiselt segane, sest osaliselt asub ala jätkuvalt riigi omandis oleva maa peal. Lisaks on ala piires palju eraomanikke. “Vaatamata sellele teeme seal oma kulutused ja hooldame ka neid kolme parklat, mis tegelikult ei ole praegu kõik meie omad,” selgitas Küttim. Niisamuti hooldatakse kaitsealast välja jääva Mändjala loodusmaja juures olevat parklat.

Paluvad kannatlikkust

Olemasolevaid laudteid, mis pole Mändjala–Keskranna–Järve piirkonnas kuigi heas korras, RMK-l täielikult eemaldada voli pole. Mullu suvel käis kehvemaid laudu ära koristamas õpilasmalev, kuid täielikult ei tohi pehkinud laudteid eemaldada seni, kuni pole uusi asemele panna. “Uued tulevad küll asemele, aga eeldatavasti mitte tänavu,” möönis Aili Küttim.
Mis puutub liiva sõelumisse, siis sellega RMK ei tegele. “Meie loodusvaht on öelnud, et ega seal olegi eriti prügi liivast välja tulnud. Seega pole me eelmisel aastal liiva sõelunud ja pole kavandanud seda ka selleks aastaks,” selgitas Küttim.

Ka kõrkjaid pole vähemalt praegustel andmetel kavas eemaldada. “Tegelikult on nii, et pilliroog on risoomjuurega ja sõelumisel on väga suur oht pilliroogu hoopis paljundada. Iga tükk, mis sõelumisel välja ei tule, hakkab kasvama,” oleks Küttimi sõnul riskantne roogu eemaldama hakata. “Teame, et olukord ei ole hea ja et taristu on katki, seega palume inimestelt mõistmist ja kannatlikku meelt ühise parema eesmärgi nimel,” sõnas Küttim.

Kui lahendused on põhjalikult analüüsitud ja projektid tehtud, saab ala kindlasti korda. Saarte piirkonna juhataja oli seda meelt, et tuleva aasta suvel on seal kindlasti juba hulga kenam.
Praegu käib Küttimi sõnul terve ala projekteerimine, mille hanke tingimused on omavalitsustelt saadud. Kogu taristu renoveerimine toimub pärast põhjalikku projekteerimist, ehitushanget ja ehitamist. Enne seda tuleb aga projektidest vajalik raha taotleda.


Kallis liivapuhasti seisab jõude

Masin, millega Kaarma vald rannaala korras hoidis ja liiva sõelus, seisab vallavanem Margus Mägi sõnul praegu lihtsalt jõude. Ning on nõnda seisnud juba paar viimast aastat ehk siis vallavanema sõnul selles ajast alates, mil ranna hooldamine pole enam valla kohustuste hulka kuulunud.
”Oleme pakkunud seda RMK-le, kuid nemad ei ole huvi üles näidanud,” nentis Mägi.
Liivasõelumismasina soetas Kaarma vallavalitsus 2005. aastal ning see oli vallavanema sõnul igavesti kallis – 54 000 eurot. ”Seda taotleti projektist, meie omaosalus oli 20%,” lisas Mägi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 155 korda, sh täna 1)