Natusse sõukstest asidest, midast tõstamändiga päranda ep soa

“Aga nüid tuleb inge sisse kange kahuvalu, kui ma mõtle, et seda kielt ma’p soa tõstamändiga mitte kellegile päranda.” Just sõukse mõtte panni papri piale sellevoastase Muhu murdevõistluse võitja Milvi Nelis. Ja nõnna ta oo. Ja ega põle kiel üksi. Põlegid ju keeruline jätta päranduseks poari roosit pätta, aga õiged pätitegu kuntsi, seda piab soama ikka miskil muul moel tüdardele edasi anda. Nüid oo sõuksed veart asjad kõik kokku korjatud ja nendele oo antud üks sõuke uhke nimi kui vaimne pärandkultuur.

Mineva teesibe Hellamaa külakeskuses sestsammast vaimsest pärandkultuurist riagitigid. Neh, esteks kukuti apurokka kietma. Üks õige tuhliapuroka tegu võtab ikka mitu pääva. Rokk piab ju vähämaste ühe üö seisma ja apnema. Aga Hellamaal saigid kuulda mitme rokakietja erinevaid kuntsa. Igalühel oo omad tarkused.
Maakonna pärandkultuuri ulka oogid Muhust võetud sõuksed asjad kut apurokk, muhu kiel, muhu pätid, uisk ja raudkivist majad. Ja neid kõiki teesibe Hellamaal tudvustatigid. Vanad tiadjad ja tegijad kaduvad ää ja kui nuored ep õppe, siis lähtvadkid veart tiadmised ja oskamised moamulda nendega seltsis, kis viel oskasid. Tuleb ikka enne kõik kinni püida ja miele jätta, sest “tõstamändiga päranda ep soa“ ja kis siis jälle omakorda oskab eluilmal õpeta.

Siit oo just paras aeg edasi minna sõukse jutuga, et viimsel aal oo nuordele inimestele akan kangeste uvi pakkuma muhu kiel. Nõnna oogid nüid paika pantud, et kuieteistmendamal juunikuu pääval teeb Muhu muuseum Hellamaa külakeskuses muhu kiele õpituba. Juu jõvab viel paika panna, mõuke see päävakava täpsest olema akkab, aga neh, eks suab tüki moad targemaks nii kiele riakimise kut kirjutamise kohja pialt. Eks ta üks sõuke tüötua laanis asi vähäpärast tuleb. Ja oodetse ikka kõiki, nuori ja vanu. Ega siis põlegid asi paljast õppemises, ikka kuluvad ää koa nie, kis oskavad õpeta. Maa ole viimsel aal mõteln, et neh, sõnaroamat meitel nüid oo ja muhu kiele kirjapanemine juba akkab vähäpärast selgeks soama, aga kui nüid levaks selle õige muhu mõlgi koa üles jutu sihes. Neh, selle jäuks oo taris palju kuulata sõuksi muhulasi, kellel sie mõlk viel kenaste alles oo.

Aga lõpetuseks ma muidugist ütle üks suur-suur aitüma kõikidele nendele, kis seevoasta murdevõistlusele lugusid kirjutasid. Pitkemalt soab murdevõistluse lõpetamisest lugeda äkist maikuu Muhulase sihest. Kirjatükka olli igat laani ja kirjutajaid olli ühna igast ilmakoarest. Olli Muhust ja Soa-remaalt ja Talinast ja… aga ühed muhulased puhas. Igatepidi kena, et sõuksed inimesed, kis oo oma eluga siit soare pialt mõjale sattun, põle mittemärki ää unutan muhu kielt. Ja muidugist olli koa kena nähä, et kirjutajate ulkas olli koa viel purunuori inimesi.

Olge ikka munuksed!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 40 korda, sh täna 1)