Eesti teadlased hakkavad uurima otsekülvi võlu ja valu (1)

Eesti teadlased hakkavad uurima otsekülvi võlu ja valu

KLASSIKA: Vaatamata uutele põlluharimisvõtetele on Saaremaal ikka hinnas klassikaline kündmine. Foto: Tõnu Veldre

Eesti maaviljeluse instituut taotleb põllumajandusministeeriumilt raha, et viia läbi kompleksuuring minimeeritud harimise ja otsekülvi kasutamise kohta Eesti erinevates agroklimaatilistes tingimustes.

Paljud Eesti põllumajandusettevõtted on võtnud kasutusele pindharimise või otsekülvi ning peaasjalikult pärinevad kõik hinnangud nendele harimisviisidele põllumajandustootjatelt endilt, tuginedes igapäevapraktikale või lühiajalistele katsetele.
Kompleksuuring seab aga eesmärgiks koguda põllumeeste jaoks olulisi teaduslikke ja praktilisi tulemusi, mis aitavad kaasa põllumajandustootmise tulukuse tõusule ja loodusressursside säästlikumale kasutamisele.
Projektijuht Kalvi Tamm ütles, et muu hulgas soovivad teadlased täpsustada, millised on otsekülvile sobivad külvinormid ehk mitu seemet ruutmeetri kohta tuleks maha külvata.

Otsekülv küsib keemiat

Samuti uuritakse otsekülvi mõju taimekahjustajate tegevusele. Kuna otsekülvi puhul jäävad taimejäänused põllule, siis võib see soodustada mitmesuguste haigustekitajate arengut. Vaja on teada, kuidas mulla sees olevad taimeosad otsekülvi korral lagunevad ja kuidas taimejäänustes sisalduvad toitained muutuvad taimedele kättesaadavaks. Eesmärk on anda hinnang ka otsekülvi mõju kohta saagi mikrobioloogilisele seisundile ja mükotoksiinide tekkeriskile, sest põllule jäetud taimejäänused võivad mõjutada igasuguste hallitusseente arengut.
Kalvi Tamm rääkis, et kuna otsekülvi korral liigutatakse mulda üpriski vähe, vajab täpsustamist, kuidas mõjutab otsekülv mulla agrokeemilisi ja agrofüüsikalisi omadusi nagu mulla tihenemine, vee läbilaskevõime jmt. Kuna otsekülvi-agregaadid mulda ei liiguta, siis mehaanilist umbrohutõrjet ei toimu ning tekivad probleemid umbrohu vohamisega. Umbrohust lahti saamiseks tuleb kasutada keemiat ning tekib küsimus, kas ja kui palju jääb seetõttu, võrreldes künnipõhise harimisega, mulda taimekaitsevahendite jääke ning kas neid satub taimedesse.

Lisaks otsekülvile keskendub kompleksuuring ka künnile ja minimeeritud mullaharimisele. “Igaühel neist on oma head ja vead, mis tuleb välja tuua. Ei saa öelda, et üks või teine viis on alati hea, see sõltub olukorrast,” rääkis Kalvi Tamm. Tema sõnul saadakse uuringu tulemusel terve hulk teavet ja ülevaade erinevate viljelusmeetodite eelistest ja puudustest ja viljelusmeetodite rakendusprobleemidest. Lõpptulemusena pannakse kokku süstematiseeritud ja põllumehele mõeldud teabekogum, mis annab ka soovitusi viljelusmeetodi valikul, märkis Kalvi Tamm.

Saarlased kasutavad otsekülvi vähe

Kõljala POÜ juht Tõnu Post ütles, et sellisel tasemel otsekülvi, mis ka hästi välja tuleb, praktiseerivad Eestis vaid üksikud firmad, kellel on selleks ka väga hea tehnika.
Posti sõnul on nendel üks väheseid külvikuid Saaremaal, mis on võimeline tegema normaalse kvaliteediga otsekülvi. “Siiski ei ole see ka nii hea, kui tahaks, ja et külvi kvaliteet oleks parem, teeme me külvi minimeeritud harimise peale, pöörame pindmise kihi kergrandaaliga segi ja siis külvame,” kirjeldas Post.
Kõljala ühistu juhi sõnul sõltub otsekülvi puhul väga palju sellest, milline üks või teine aasta ilmastiku mõttes parasjagu on. Käesoleval kevadel võiks päris edukalt otsekülvi teha, sest maa on piisavalt niiske. Kui kevad juhtub olema väga kuiv ja maa kõva, jätab külvik vao lahti ning seeme jääb kuiva kätte ja hakkab kasvama pärast teisi. Tulemuseks on viljade ebaühtlane valmimine ja vilja kvaliteet jääb lõppkokkuvõttes nigelaks.

Tõnu Posti sõnul tuleb otsekülvi põhjalikum uurimine teadlaste poolt põllumeestele kasuks. Kindlasti pakuvad uuringu tulemused põlluharijatele huvi ja panevad mõtlema, kas teadlaste arusaamad ühtivad nende endi kogemuste ja nägemusega.
Majandusliku poole pealt on huvitav, kui tasuv siis otsekülv lõppkokkuvõttes on. Jääb ju otsekülvi puhul ära raske künnitöö ja hilisem põldude silumine. Kündmisel kulub palju rohkem kütust ja kuluvaid osi, eraldi kulusid põhjustab ka hilisem kivikoristus. Samas annab künd teatud kindla tulemuse ning kaua kündmata olnud põldudel kündmisest siiski ei pääse, rääkis Post.
Kündmist kasutab Kõljala POÜ ka talirapsi külvamisel. “Taliraps tahab vastu talve, et maa oleks pehme ja juur läheks sügavale ning taime juurekael ei jääks väga palju mullast välja,” märkis Post. “Kõvas maas on taimel seda palju raskem saavutada ja ta jääb talvetuulte kätte laperdama ega pruugi seda talve nii kergelt üle elada.”

Valjala valla Nuudi talu peremees Kaido Kirst ütles, et tema on otsekülvi kasutanud vaid paaril sügisel teenustööna. “Olen pannud maha rukist ja natuke talinisu rapsikõrde,” rääkis Kaido Kirst. Kuna raps on aga sügava juurega ja liigutab ka ise teatud määral mulda, siis leiab Kirst, et otsekülvi kogemusest saab rääkida ikkagi see põllumees, kes on otsekülvi kasutanud mitme kultuuri peal. Kindel on vaid see, et keemilist tõrjet tuleb otsekülvi korral rohkem teha. “Kui künniga läheb rohkem raha küttefirmadele ja mullaharimisriistade müüjatele, siis otsekülviga läheb rohkem raha keemiafirmadele,” muigas Kirst.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 201 korda, sh täna 1)