Punahirve küttimine Saaremaal suurenes, kuid limiit jäi täitmata (8)

Punahirve küttimine Saaremaal suurenes, kuid limiit jäi täitmata

JAHILE: Saaremaa jahimehed võivad läinud jahihooajaga rahule jääda, ehkki hirve- ja hundilimiit jäi täitmata. Foto: Tõnu Veldre

Saaremaa jahimehed lasid lõppenud jahihooajal mullusest oluliselt rohkem punahirvi, kuid hirve kohustuslik küttimislimiit jäi siiski täitmata.

Kui eelmisel jahihooajal lasid Saare maakonna jahimehed 297 punahirve, siis sel aastal jäi püssitoru ette 478 hirve, mida on 42 võrra vähem, kui nägi ette möödunud kevadel seoses suurenevate ulukikahjudega ette antud kohustuslik limiit. Eestis lasti kokku 697 punahirve.
Saarte jahimeeste seltsi direktor Ilmo Torn ütles, et jahimehed oleksid pidanud jahihooaja algul aktiivsemad olema, sest hiljem läheb hirve tabamine raskemaks. Pulmatuuris hirvede tähelepanu hajub ja neid on rohkem näha, aga pärast paaritumisperioodi nad kaovad ja ajujahile hirv üldiselt ei allu, rääkis Torn. “Kui esimesed paar nädalat maha magad, siis on seda hiljem raske tasa teha,” lisas ta.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni jahinduse spetsialist Ivar Marlen ütles, et üks põhjus, miks limiiti täis ei saadud, võis olla ka selles, et RMK andis piiride muutmise käigus käest ära just selliseid maid, kuhu hirved talveks koondusid ja kus neid oli hea küttida. Teisalt oli hirve küttimislimiit ka väga suur ja metsas ei jagunud piisavalt loomi, keda lasta, nentis Marlen. Järgmise jahihooaja küttimismahud pannakse paika pärast küttimis- ja loendusandmete analüüsi.
Keskkonnateabekeskuse ulukiseireosakonna juhataja Peep Männil uskus, et pigem on limiidi täis laskmine ikka tahtmise küsimus. “Eks jahimehed ole huvitatud, et neid loomi natuke rohkem oleks, aga suuremad normid ongi selleks pandud, et ka kahjustused on suured.”
Valjala talunik Andres Kurgpõld ütles, et nende kandi põldudel on praegugi üsna palju punahirvi liikvel. Sel aastal esmakordselt talirapsi kasvatav Kurgpõld tõdes, et rapsi lehed on ulukite poolt viimseni ära söödud. “Madalamad lohukohad 2,5 hektarist läksid niiskuse nahka ja kõrgemad kohad, mis järgi jäid, seal on hirved ja põdrad kõik nahka pannud,” kirjeldas talunik, kelle sõnul ei ole punahirv talle nii kodu lähedal varem pahandust teinud. Varasemad kahjustused olid kaugematel soomaadel.

Teistest suurulukitest lasti lõppenud jahihooajal kõige enam metssiga, kelle küttimise arvu poolest on Saaremaa samuti Eestis kõige olulisem maakond. Etteantud küttimislimiit (1540 metssiga) täideti kuhjaga, sest maha lasti 2411 siga, mida on 211 sea võrra rohkem kui eelmisel jahihooajal. Põdralaskmise limiit jäi nelja looma jagu täitmata, kuid kütitud 321 põtra on 38 võrra rohkem kui mullu.
Kui metskitse lasti Eestis tervikuna sel jahihooajal 13 korda vähem kui mullu, siis Saaremaal selle uluki puhul arvudes nii suuri kääre ei kohta. Mullu lasti metskitsi 421 ja sel hooajal 173.
Maakondade lõikes on Saare maakond esikohal rebaste (1179), hallvarese (812), kormorani (230) ja mägra (128) laskmises. Kõikides teistes maakondades lasti mäkra kuni kümme isendit, mis näitab, et Saaremaal on mäkra suurkiskjate vähesuse tõttu palju rohkem kui mujal Eestis. Kõrgel järjel on Saaremaal ka kähriku küttimine (1387), milles ollakse Tartu järel teisel kohal.

Karusloomade küttimise kasv viitab aga sellele, et karusnahkade hind tõuseb ja kokkuostjad tegutsevad. “Vahepeal oli mitu aastat, mil karusnahku üldse kokku ei ostetud, mehed varusid küll nahad, aga kui vastu ei võeta, siis huvi väheneb,” selgitas Ilmo Torn.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 177 korda, sh täna 1)